Hundinahk õlgadel 4)Allegoorilised tööd *Lootus, *Surematus, *Emaarmastus Amandus Adamson (1855-1929) Looming: Stiililiselt mitte enam väga range klassitsist, kohati juba peaaegu realismi järgija. Valdas meisterlikult erinevaid materjale (puit, pronks, marmor). Eriti kuulus pirnipuu nikerdajana. Loomingut võib grupeerida: 1)Mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid *Laeva viimne ohe, *Laine ainuke suudlus *Aja lend, *Koit ja Hämarik 2)Portreed: * J. Köleri büst 3)Realistlikud kalurielu-kujutised *Hülgekütt Pakri saarelt 4)Monumendid *Russalka, *Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas Võrus *L. Koidula mälestussammas Pärnus
Barokki (1600-1750) ülesanne oli rõhutada valitsejate ning Katoliku kiriku vägevust ning seetõttu oli barokk-kunst pidulik, uhke ja toretsev. Barokkarhitektuur oli pidulik, rohkete detailidega ja keeruline, see koosnes tervikansamblitest ja püüti sirgeid jooni vältida. Barokk- maalikunstis kasutati erksaid värve, kujutati ülikuid või Piibli tegelasi rahututes poosides. (Bernini, Peetruse kiriku esine väljak; Rembrandt, "Öine vahtkond"). Rokokoo (1730-1780) arenes välja barokist ja oli selgelt õukonna ja aadli kunst. Ta avaldus kõige ilmekamalt sisekujunduses ja kunstikäsitöös ning oli kerge, õrn ja mänglev. Väga iseloomulikud olid luksusesemed ja iluasjakesed.(Chardin, maalis igapäevast eluolu, ülistas perekonda; Watteau, maalis hästiriietatud inimesi kauni maastiku taustal) Klassitsism (1770-1830) oli antiikkunsti jäljendav stiil, mis rõhutas reeglipärasust tasakaalu. Hoonete esikülgi kujutati Kreeka templi esiküljena, põhiplaan oli ...
1918. aastast kuni surmani elas Eestis. Looming: Stiililiselt mitte enam väga range klassitsist, kohati juba peaaegu realismi järgija. Valdas meisterlikult erinevaid materjale (puit, pronks, marmor). Eriti kuulus pirnipuu nikerdajana. 1) Mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid · Laeva viimne ohe · Laine ainuke suudlus · Aja lend · Koit ja Hämarik 2) Portreed · J. Köleri büst (NB! büst rinnakuju) 3) Realistlikud kalurielu-kujutised · Hülgekütt Pakri saarelt 4) Monumendid · Russalka (1902, meenutab 1893. aastal tormis uppunud samanimelist Vene sõjalaeva) · Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas Võrus (1926) · L. Koidula mälestussammas Pärnus (1929) 1920. aastatel, Eesti Vabariigi ajal, tegi Adamson Eestisse hulga Vabadussõja monumente. Ta oli ise siis juba vana ja tema loomelaad sel ajal juba vanamoodne. Neist monumentidest on kunstiliselt silmapaistvaim
Tema arvas nagu ta isagi, et kõige olulisem on elukool, st. kõike peab ise kogema ja läbi tegema. See-eest on ta väga töökas, mis teeb kõigile vaid meelehead. Hannese unistus ei saanud aga tõeks enda keerukate kodusündmuste tõttu. Turja Laas (isa) on vana ja lõbusa jutuga kunagine meremees, kes rajas endale kodu Turjale, võttis naise ning kasvatas suureks kolm poega ja ühe tütre. Ta naudib elu just sellisena nagu see on, olenemata sellest, et võiks muudkui nuriseda oma raske kalurielu üle, kelle rikkus sõltub vaid merest. Kui isegi tuli ette kurbi situatsioone, suutis ta oma tunded mehekombel maha suruda. Turja isal on omad põhimõtted ning ta ka käitub nende järgi. Ta on väga visa oma poegadele elutarkusi jagama. Lisaks hindab ta oma poegi kõrgelt. Eriti meeldib poeg Hannes, sest see mees, erinevalt isast, ei tegele vaid rääkimisega, vaid ka tegutseb. Turja ema on õrna hingega, heasüdamlik ning elust rõõmu tundev naine, kes on Hannesele väga kallis
aastast kuni surmani elas Eestis. Looming: Stiililiselt mitte enam väga range klassitsist, kohati juba peaaegu realismi järgija. Valdas meisterlikult erinevaid materjale (puit, pronks, marmor). Eriti kuulus pirnipuu nikerdajana. 1) Mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid · Laeva viimne ohe · Laine ainuke suudlus · Aja lend (Allegoorilised tööd enamasti kaunite naisefiguuride kujul) · Koit ja Hämarik 2) Portreed · J. Köleri büst (NB! büst rinnakuju) 3) Realistlikud kalurielu-kujutised · Hülgekütt Pakri saarelt 4) Monumendid · Russalka (1902, meenutab 1893. aastal tormis uppunud samanimelist Vene sõjalaeva) · Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas Võrus (1926) · L. Koidula mälestussammas Pärnus (1929) 1920. aastatel, Eesti Vabariigi ajal, tegi Adamson Eestisse hulga Vabadussõja monumente. Ta oli ise siis juba vana ja tema loomelaad sel ajal juba vanamoodne. Neist monumentidest on kunstiliselt silmapaistvaim
annaabi.ee 
