Tõde ja Õigus II Terve tekst
Kus ta on, kui pole taevast? Mõelge ometi isegi."
,,Eks ta nii ole küll, et kui ei ole taevast, siis..."
,,Taevast ei ole, see on kindel," kinnitas Indrek vahele ja tahtis seletada, mis oli taeva kohta
öelnud vana professor, aga ta ei saanud, sest ta kuulis, et keegi nuuksub.
,,Kes seal nutab?" küsis ta emandale otsa vaadates. ,,On see Tiina? Miks ta nutab? Mis tal
viga?"
Ta tõusis kastilt, kus ta istunud, ja astus teise toa uksele: Tiina oli keset oma mängukoli
kaltsuvirna otsas kummuli ja nuttis südantlõhestavalt. Indrek vaatas nagu abi otsides üle õla
emanda poole tagasi ja küsis:
,,Mis tal on?"
,,Kas te siis ei mõista?" vastas emand küsimusega.
Aga Indrek ei mõistnud midagi. Sellepärast astus ta õnnetu lapsukese juurde, laskus kaltsudele
põlvili, silitas tema pead ja nääpsukest pihta, mis tuksatas vahet pidamata kramplikult ja küsis:
,,Tiina, miks sa nutad? Mis sul viga?"
Ka ema astus ligi ja rääkis:
annaabi.ee 
