paiknevaid lõpuseid Välisehitus (2) · Käimisjalgu on viis paari: esimesed neist on suured ja võimsate sõrgadega, keskmised väikeste sõrgadega ning viimased kaks paari ilma sõrgadeta. · Tagakehal asetsevad pisikesed ujujalad. Viimane jalapaar on tugevasti laienenud ja moodustab koos tipulüliga sabauime. Vähk kõnnib pea ees, aga ujub saba ees. Välisehitus (3) Vähi keha katab kaltsiumisooladega (CaCO3) tugevdatud ogaline ja köbruline kitiinkoorik, millel on ka välisskeleti ülesanne sellele kinnituvad lihased. Välisehitus (4) · Vähil on kolm paari lõugu ja kolm paari nn lõugjalgu, mis on lõugadele abiks. · Vähil on liitsilmad, mis paiknevad lühikestel liikuvatel varrekestel. Ohu korral saab ta need Seljakilbi alla tõmmata. · Tundlaid on kaks paari (lühikesed eesmised ja pikad tagumised). Nendega ta haistab, tunneb maitset ja kombib.
seedeensüümid lõhustada ei suuda. Bakterite poolt tekitatavad haigused *süüfilis *läkaköha *katk *difteeria *tuberkoloos *puukborrelioos Bakterid lagundavad sõraliste seedekulglas taimeraku kestade tselluloosi. Hambaaugud tekivad hambakatust, mille moodustavad bakterid. Bakterid lõhustavad toidus sisaldavaid suhkruid ja muudavad need piimhappeks. See aga reageerib hammaste koostises olevate kaltsiumisooladega. Biotehnoloogia tegeleb organismile omaste protsesside saamisega tehislikes tingimustes
Rasvkoesse talletatakse ka kehavõõrad ained, mida erituselundid ei suuda eritada. Fibrillarses sidekoes on rakuvaheaine tihedate paralleelsete kollageeni kimpudega. Sellised kimbud moodustavad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge ja sidemeid, mis hoiavad skeletti koos. Kõhrkude moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna. Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumisooladega, mis muudab luud jäigaks ja tugevaks. Veri on vedel sidekude, kus rakuvaheaineks on vedel vereplasma. Vere peamised ülesanded on ainete transport ühest keha osast teise ja immuunsuse tagamine. Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutusi edasi anda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude ehk neuronite iseloomulik pikkade jätketega kuju. Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest
kiude moodustatavaks valguks on kollageen, mis esineb ainult loomadel). Rasvkoe rasvaga täidetud rakud on eelkõige varuainete kogumiseks, kuid pehmendavad lööke ja püsisoojastel loomadel kehale soojusisolatsiooni kihi. Rasvkoesse talletatakse ka kehavõõrad ained, mida erituselundid ei suuda eritada. Kõhrkude moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna. Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumisooladega, mis muudab luud jäigaks ja tugevaks. Veri on vedel sidekude, kus rakuvaheaineks on vedel vereplasma. Vere peamised ülesanded on ainete transport ühest keha osast teise ja immuunsuse tagamine.
seedeensüümid lõhustada ei suuda. Bakterite poolt tekitatavad haigused *süüfilis *läkaköha *katk *difteeria *tuberkoloos *puukborrelioos Bakterid lagundavad sõraliste seedekulglas taimeraku kestade tselluloosi. Hambaaugud tekivad hambakatust, mille moodustavad bakterid. Bakterid lõhustavad toidus sisaldavaid suhkruid ja muudavad need piimhappeks. See aga reageerib hammaste koostises olevate kaltsiumisooladega. Biotehnoloogia tegeleb organismile omaste protsesside saamisega tehislikes tingimustes Aine- ja energiavahetus Aine ja energiavahetus- Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga Vastavalt energia saamise viisile jaotatakse organismid: 1)Autotroofid- kes sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud ained
röövtoidulised veeloomad. Ta on vajalik forellile ja teiste lõheliste noorjärkudele, angerjale, ahvenale, haugile jne. Teda söövad meelsasti ka veekogudega seotud imetajad: saarmas, naarits, tuhkur, mink ja vesimutt. Jõevähi elujõuline asurkond pidurdab veekogude eutrofeerumist ja suurendab selle liigilist mitmekesisust[2]. 6. Anatoomia ja füsioloogia 6.1 Välisehitus Jõevähi keha koosneb 19 kokkukasvanud lülist ja seda katab kaltsiumisooladega (CaCO3) tugevdatud ogaline ja köbruline kitiinkoorik, mis on loomakese välisskeletiks sellele kinnituvad lihased. Igal kehalülil on paar lülilisi jätkeid. Kehalülidest moodustub kaks kehaosa pearindmik ja tagakeha (lakk). Pearindmik ei paista lülilisena, sest selle lülid on seljal kokku kasvanud. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp. Seljakilbi servad kaarduvad alla ja kaitsevad külgedel paiknevaid lõpuseid.
hormoonid ja neerupealse hormoonid) ning ka vitamiin D(kaltsiferool). Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põh mood loomorganismide sisekretsiooninäärmetes. Väga väikestes kogustes mõjuvad. Reguleerivad ainevahetust ja kogu org talitlust. Kolesterool moodustub organismis, kui toit sisaldab palju rasva ja suhkrut. Kolesteroool on samuti üks steroididest. Kolesterool kuulub kõigi membraanide koostisesse(muudab elastseks??!?!). Liigne kolesterool võib koos rasvhapete ja kaltsiumisooladega ladestuda arterite seintele ja põh veresoonte lupjumist e ateroskleroosi. 3. Valkude lühiiseloomustus. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Organismis on 20 erinevat aminohapet. Väheste valkude koostisest leiame aga kõik 20 aminohappe jääki. Aminohapped on amforteesed ühendid, sest iga aminohappe koostisesse kuulub aluseliste omadustega aminorühm (NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH)
neerupealse hormoonid) ning ka vitamiin D(kaltsiferool). Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põh mood loomorganismide sisekretsiooninäärmetes. Väga väikestes kogustes mõjuvad. Reguleerivad ainevahetust ja kogu org talitlust. Kolesterool moodustub organismis, kui toit sisaldab palju rasva ja suhkrut. Kolesteroool on samuti üks steroididest. Kolesterool kuulub kõigi membraanide koostisesse(muudab elastseks??!?!). Liigne kolesterool võib koos rasvhapete ja kaltsiumisooladega ladestuda arterite seintele ja põh veresoonte lupjumist e ateroskleroosi. Funktsionaalsuse järgi jaotatakse: *varulipiidid; *struktuurilipiidid; *signaalmolekulid (hormoonid); *kofaktorid ja rasvlahustuvad vitamiinid (D,A,E,K); *pigmendid. (vesilahustuvad vitamiinid on B,H,C) 3. Valkude lühiiseloomustus.
annaabi.ee 
