peamiselt taimseid valke. Majanduse arenguga on kaasnenud rafineeritud (kõrvalistest ainetest puhastatud) toiduainete, nt. suhkru, või liiga rohke tarvitamine. Pärast EV tulekut muutusid Eesti poed rohkem tervisesõbralikeks. Kuid heal asjal on ka oma halb külg: hakati kasutama rohkem ka kiirtoite. Nende vastu peaks võitlema, süües rohkem tervislikku kui kiirtoitu. Piim, kohupiim ja juust on valgu - ja kaltsiumirikkad, nad sisaldavad ka vitamiine, eriti A - ja D- vitamiine. Toitaine on toidu või toiduaine omastav, inim- või loomaorganismi elulikke vajadusi rahuldav koostisosa: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. Iga toitainet vajab elusolend mingiks kindlaks otstarbeks. oma halb külg: hakati kasutama rohkem ka kiirtoite. Nende vastu peaks võitlema, süües rohkem tervislikku kui kiirtoitu
Erandiks on mineraalvete karboniseerimine, mille käigus lisatakse süsihappegaasi (E290). Kindla keemilise koostisega vee tarbimine aitab reguleerida ka organismi mineraalainevahetust. Tavaliselt eelistavad tarbijad suure kaaliumi- ja madala naatriumisisaldusega vett, mis aitab organismist eemaldada liigse naatriumi. Liigne naatrium ähvardab organismi tursete ja päriliku eelsoodumusega inimesi ka kõrgvererõhktõvega. Tänapäeval on kindla eluõiguse omandanud ka kaltsiumirikkad mineraalveed, milles nähakse ühte võimalust luude hõrenemise ehk osteoporoosi ennetamiseks. Mineraalvesi on sobilik ka toidu valmistamiseks. Nii kasutatakse mineraalvett mitmete jookide lahjendamiseks, kastmete valmistamiseks, suppide keetmiseks ja isegi imikutoitude valmistamiseks. Tõsi viimasel juhul on kehtestatud tarbitavale mineraalvee rida erinõudeid. Mineraalvesi ei asenda ega korva täisväärtuslikku ja tasakaalustatud toitumist
Ookeanilise litosfääri ringkäik on toimunud umbes 2mrd aastat. Süvaookeani põhi. Abüssaalne tasandik. Eskmiselt 4-5km sügaval. Ookeanipõhja sügavus suureneb keskahelikust eemaldudes. z=c*ruutjuur(T) z on langus keskaheliku tipust. T on koore vanus. c = 0,35, kui aeg on alla 70Ma. Vanad vulkaanilised mäed moodustavad erosiooni tulemusel guyotte, mis kattuvad korallide ja lubikivimitega ja moodustavad riffe, korallatolle. Need on väga kaltsiidi ja kaltsiumirikkad. Kaltsiidmuda. Ookeanipõhjas on laialt levinud ränimuda, mis mikroskoobi all vaadelduna koosneb mikroorganismide kodadest(foraminifeeride kvartsist kojad). Lisaks sellele esineb tsementeerivat savikivimit. Üle 3,5km sügavusel on karbonaatide kompensatsiooni (lahustuvuse) piir. Suure rõhu all kaltsium-mineraalid lahustuvad kergesti, ja jääb alles vaid ränimuda.
Uus koorik on nahkne ja pehme, ta kõveneb kui vähk siirdab kaltsiumi vähikividest uude kesta. Vähid on võimelised koos kesta vahetusega taastama e. regenereerima ära murdunud jäsemeid. Vähikivides sisalduvast kaltsiumist piisab siiski vaid peamiselt suuosade kõvendamiseks ja kestumise järel vajab vähk lisakaltsiumi keskkonnast. Mida kõrgem on vee kaltsiumisisaldus, seda kiiremini kõveneb koorik - seepärast ongi vähikasvatuseks sobivaimad kaltsiumirikkad veed. Eestis on enamus veekogudest lubjakivirikka pinnase tõttu piisava kaltsiumisisaldusega, erandi moodustavad rabaveed. Vähid on kõigesööjad ja nende toiduvajadus sõltub toidu energiasisaldusest ning veetemperatuurist. Talvel vähid peaaegu ei söö ega ole aktiivsed. Vähkide värvuse erinevused võivad olla pärilikud või tuleneda keskkonnast, näiteks toidu koostisest. Kasvanduses on mitmekesine sööt vajalik kaubavähi värvi kujundamiseks, tarbija maitsele vastavaks.
annaabi.ee 
