E 320- Butüülhüdroksüanisool (BHA) Antioksüdant, tihti koos BHT-ga. Säilitab toidu värvi, lõhna ja maitset. Saadud keemilisel teel. Leidub ka margariinis, õlis, piima- ja koorepulbris, kartulikrõpsudes, salatikastmes, saiakestes. Mõju osragnismile:Tekitab astmat, allergilist nohu, ekseeme, nõgeslöövet. Loomadel tekitab kõhukasvajat. Hamstritel on leitud munasarjade geneetilisi muutusi. Eriti ohtlik noortele ja lastele, tekitab hüperaktiivsust! E 341- Kaltsiumfosfaadid Happesuse regulaatorid, sekvestrandid, emulgaatorid, stabilisaatorid, veesidujad. Sisaldub ka piimapulbris, leivas, hamburgeris, karastusjookides. Mõju tervisele: takistab kaltsiumi imendumist toidust. Võivad olla osalised osteoporoosi tekkimisel. Segagrupp E 414- Kummiaraabik Paksendaja, stabilisaator. Leidub maiustustes ja karastusjookides. Mõju tervisele ei teata.
E953 Isomalt (isomaltitool) mahuaine, glaseeraine Kaltsiumkarbonaat ja Valge. Pinnatoiduvärv, paakumisvastane E170 kaltsiumvesinikkarbonaa aine, stabilisaator t Happesuse regulaatorid, sekvestrandid, E341 Kaltsiumfosfaadid emulgaatorid, stabilisaatorid, veesidujad Magusaine, niiskussäilitaja, stabilisaator, E967 Ksülitool paksendaja E422 Glütserool Niiskuse säilitaja E414 Kummiaraabik Paksendaja, stabilisaator
kaltsiumfosfaat ja kaltsiumsilikaat. Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 25 % P2O5. Fosfor väljendatakse leeliselises ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva P2O5-na Osakeste suurus: vähemalt 75 % materjalist (ammooniumtsitraadi lahuses lahustuv fosforpentaoksiid ) peab läbima 0,160 mm avadega sõela. 6) Alumiiniumkaltsiumfosfaat on amorfne kuumtöötlemise ja peenestamise saadus, mille olulised komponendid on alumiinium- ja kaltsiumfosfaadid. Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 30 % P2O5. Fosfor väljendatakse anorgaanilistes hapetes lahustuva P2O5- na, kusjuures vähemalt 75 % deklareeritavast väetises sisalduvast P2O5-st peab olema lahustuv leeliselises ammooniumtsitraadi lahuses. 7) Peenestatud fosforiidihiib on mineraalsete fosforiidihiibade peenestamissaadus, mille olulised komponendid on trikaltsiumfosfaat ja kaltsiumkarbonaat. Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 25 % P2O5
Naatriumtartraadid: 1) naatriumvesiniktartraat 2) naatriumtartraat E 335 Kaaliumtartraadid: 1) kaaliumvesiniktartraat 2) kaaliumtartraat E 336 Naatriumkaaliumtartraat E 337 Ortofosforhape E 338 Naatriumfosfaadid: 1) naatriumdivesinikfosfaat 2) dinaatriumvesinikfosfaat 3) trinaatriumfosfaat E 339 Kaaliumfosfaadid: 1) kaaliumdivesinikfosfaat 2) dikaaliumvesinikfosfaat 3) trikaaliumfosfaat E 340 Kaltsiumfosfaadid: 1) kaltsiumvesinikfosfaat 2) dikaltsiumfosfaat 3) trikaltsiumfosfaat E 341 Magneesiumfosfaadid: 1) magneesiumdivesinikfosfaat 2) magneesiumvesinikfosfaat E 343 Naatriummalaadid: 1) naatriumvesinikmalaat 2) naatriummalaat E 350 Kaaliummalaadid: 1) kaaliumvesinikmalaat 2) kaaliummalaat E 351 Kaltsiummalaadid: 1) kaltsiumvesinikmalaat
Ortofosforhape E 338 antioksüdant Naatriumfosfaadid: E 339 happesuse regulaator, sekvestrant, 1) naatriumdivesinikfosfaat emulgaator, stabilisaator, veesiduja 2) dinaatriumvesinikfosfaat 3) trinaatriumfosfaat Kaaliumfosfaadid: E 340 happesuse regulaator, sekvestrant, 1) kaaliumdivesinikfosfaat emulgaator, stabilisaator, veesiduja 2) dikaaliumvesinikfosfaat 3) trikaaliumfosfaat Kaltsiumfosfaadid: E 341 happesuse regulaator, jahu parendaja, 1) kaltsiumvesinikfosfaat tardaine, kergitusaine, paakumis 2) dikaltsiumfosfaat vastane aine, veesiduja 3) trikaltsiumfosfaat Magneesiumfosfaadid: E 343 happesuse regulaator, paakumisvastane 1) magneesiumdivesinikfosfaat aine 2) magneesiumvesinikfosfaat Naatriummalaadid: E 350 happesuse regulaator, niiskusesäilitaja 1) naatriumvesinikmalaat 2) naatriummalaat
Ortofosforhape E 338 antioksüdant Naatriumfosfaadid: 1) naatriumdivesinikfosfaat 2) dinaatriumvesinikfosfaat 3) trinaatriumfosfaat E 339 happesuse regulaator, sekvestrant, emulgaator, stabilisaator, veesiduja Kaaliumfosfaadid: 1) kaaliumdivesinikfosfaat 2) dikaaliumvesinikfosfaat 3) trikaaliumfosfaat E 340 happesuse regulaator, sekvestrant, emulgaator, stabilisaator, veesiduja Kaltsiumfosfaadid: 1) kaltsiumvesinikfosfaat 2) dikaltsiumfosfaat 3) trikaltsiumfosfaat E 341 happesuse regulaator, jahu parendaja, tardaine, kergitusaine, paakumis- vastane aine, veesiduja Magneesiumfosfaadid: 1) magneesiumdivesinikfosfaat 2) magneesiumvesinikfosfaat E 343 happesuse regulaator, paakumisvastane aine Naatriummalaadid: 1) naatriumvesinikmalaat 2) naatriummalaat E 350 happesuse regulaator,
· Tüüpiline rakusisene element 15- 45 korda rohkem Na ja K biofunktsioonid: · Veereeziimi reguleerimine(Na sõilitab vett ja K viib vett kehast välja) · Mõlemad osalevad membraan transpordis. · Mõlemad osalevad pinnalaengute tekitamises ja edastamises a) närvirakkudes(millivoldid, milliamprid) b) elektrosüütides võivad nad tekitada tugevat pinget ja voolutugevust(elektrirai-50 amprit) Ca funktsoiinid: · Rrasklahustava sooladena(kaltsiumkarbonaad, kaltsiumfosfaadid) luukoe ja kõhrede koostises, kaltsium on luukoes liikuv element. Tagajärg ostoporoos- luudehõrenemine, + Ca rikkad toiduained: vedelad piimatooted, kala, - vältida Ca kaotust: tugevad happelised toiduained, suitsetamine · Ca on vajalik vere hüübimiseks. · Ca on vajalik lihaks tööks:lõdvestumiseks, kokkutõmme. Kui on vähe tekivad krambid · Ca vaheldab hormoonide mõju. Mg funktsioonid:
..0,1%, so 900...3000kg/ha. Mullas olevast fosforist on 25...30% orgaaniliste ühenditena, 70...75% mineraalsete fosfaatidena. Ainult 2...5% üldfosforist on mullas liikuvas vormis ja taimede poolt omastatav. Mulda satub fosfor eelkõige väetiste kasutamisega. Mullas toimuvad fosforiga keemilised reakstisoonid, mille tagajärjel omastatav fosfor muutub mitteomastatavaks. Happelistel muldadel tekivad raud ja alumiiniumfosfaadid, neutraalsel ja aluselisel mullal aga kaltsiumfosfaadid. Tekkinud ained on mullas püsivad ning mitteväljaleostuvad. Millise neeldumisviisiga neeldub mullas fosfor ja mida see põhjustab? KAALIUM MULLAS Kaaliumi üldsisaldus Eesti muldades on 0,8...2,8%, rohkem on teda karbonaatsetes savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarud on meil seega 24...84t/ha kohta. 99% kaaliumist on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja vaid 1% mullas taimedele omastataval kujul.
annaabi.ee 
