Kuju: romboeedrilised, skalenoeedrilised kristallid; kaksikud, druusid, teralised, peitkristallilised agregaadi Kõvadus: 3 Värvus: valge, läbipaistev, lisanditena roosakaid, punakaid, kollakaid toone Läige: klaasjas Iseloomulikud tunnused: 3,5% HCl-ga reageerimisel “keeb”. Esinemise vorm ja koht: Kaltsiiti leidub ka tardkivimites, mõnedes karbonatiitides on ta peamine mineraal. Samuti esineb kaltsiiti koos maakmineraalidega ning liivakivides tsemendina. Paljud merelised organismid ehitavad oma koja kaltsiidist või selle polümorfsest erimist aragoniidist. Sulfaadid kips Kips Kips
FOSFORIIT JA DIKTÜONEEMAKILT ...on suure fosforisisaldusega (5-35% P?O?), enamasti merelise, harva mandrilise tekkega settekivim, mille fosfaatne aine koosneb peeneteralistest apatiidirühma mineraalidest (hrl. fluorkarbonaatapatiidist) ning sisaldab lisandeina kvartsi, kaltsiiti, dolomiiti, glaukoniiti, limoniiti, püriiti, savi- jt. mineraale ning orgaanilist ainet. ... Fosforiiti sisaldavad kivimid paljanduvad vaid Põhja-Eesti paekaldas. Paekaldast veidi lõuna pool on nad mõne või mõneteistkümne meetri sügavusel, kust fosforiidi veel lihtsalt kätte saab. Selles piirkonnas ongi mitmed maardlad: Maardu, Toolse, Aseri, Saka, Narva. Kahjuks takistab siin kaevandamist peallasuvas lademes leiduv diktüoneemakilt, mis kihi purustamisel kipub süttima ja põledes
murdumisnäitajad ühtivad vaid siis, kui valgus levib piki kristalli C3 telge (optiline peatelg). Murdumisnäitajate erinevus on suurim, kui valgus levib risti kristalli optilise peateljega. Hariliku kiire (polariseeritud risti optilise peateljega) jaoks no= 1.658. Ebahariliku kiire (polariseeritud piki kristalli optilist peatelge) jaoks omandab murdumisnäitaja siis minimaalse väärtuse no= 1.486. Kaksikmurdumise tulemusena paistab eseme kujutis läbi optiliselt kvaliteetse. Kaltsiiti esineb peamise mineraalina lubjakivi, marmori, kriidi koostises. Kõrge kaltsiidisisaldusega on ka mõned biotekkelised struktuurid (munakoored). Kaltsiidist koosnevaid kivimeid kasutatakse ehitusmaterjalidena, metallurgias, paberitööstuses ja mujal. Malahhiit (CuCO3/OH/2) esineb enamasti tihedate neerukujuliste masside ja nõruvormidena. Värvuselt on ta roheline, kriipsu värvus enamasti heleroheline. 6
sammalloomasid, käsnu, tigusid, karpvähilisi ja brahhiopoode [7]. Siluri ajastu algul paiknes Balti paleobassein 10-20 kraadi ekvaatorist lõunapool, olles troopilise või lähistroopilise kliimaga [7]. Karjäär on geoloogidele huvi pakkunud juba pikka aega, eriti tänu sealsetele rikkalikele mineraalileidudele: Kalanast pärinevad Eesti kõige suuremad barüüdikristallid, sealsetest kivimikihtidest on leitud kaunist kaltsiiti, dolomiiti ja püriiti. Praegu on Kalana leiukoht kõige rikkalikum vetika-lagerstätte kogu maailmas [3]. Paladel olevad vetikad on mineraliseerumata osadest koosnevad eluvormid, mis on säilinud vaid erandkorras. Mattumiseks on vaja konserveerivaid tingimusi: kiiret setete alla mattumist, hapnikuvaegust ja teatud keemiliste elementide suurt kontsentratsiooni, mis hoiaks orgaanilise aine lagundajaid eemale. Kalana lagerstätte on lisaks veel eriline selle poolest, et sealt on pärit
hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit,kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises. Looduses leiame kaltsiumit ka paljude mineraalide - lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi jt. koostises. ,,Ca on looduses väga levinud (5.kohal). CaCO3 on maakoores laialdaselt levinud. See on hallika paekivi, mitmesuguse värvusega marmori, helkiva pärli või koralli peamine koostisosa. CaCO3 esineb mitmes kristallkujus. Levinum on kaltsiit, mida leidub igas paemurrus. Läbipaistvet kaltsiiti nimetatakse islandi paoks, millele on iseloomulik kaksikmurdumine. Läbi islandi pao näeme kõike kahekordselt. Hispaania Aragoni järgi nimetatakse sealse CaCO3 kristallkuju aragoniidiks. Pärl koosneb ligi 90% kaltsiumkarbonaadist." (Karik:2001) 7. Kaltsiumi ja selle ühendeid kasutatakse metallurgias, kaablite isolatsioonis, patareides, väetistes, teede soolamisel, kriidi, kipsi ja tsemendi valmistamisel ja ühendina on kaltsium ka paberi ja värvide täiteaine.
Sideained ühendavad pigmendiosakesi ja täitematerjaliosakesi aluspinnaga tugevasti nakkuvaks kelmeks. Sideaineteks kasutatakse värnitsaid, looduslikke ja tehisvaike, emulsioone, liime ja muid kelmet moodustavaid aineid. Täiteained parendavad värvi ilmastikukindlust, veepidavust, tugevust, voolavusomadusi ja adhesioonivõimet. Täiteaineid kasutatakse ka pahtlite koostises. Täiteainetena kasutatakse pulbrilisel kujul kriiti, talki, kaltsiiti, dolomiiti, vilku. Lahustid, vedeldid ei kuulu värvi põhikooseisu. Lahusteid lisatakse värvidele enne värvi kasutamist. Lahustiga pannakse paika värvi õige viskoossus. Vedelditega vedeldatakse värvi pastad ja pulbrid. Vedeldid sisaldavad kelmet moodustavaid aineid. Plastifikaatorid suurendavad värvkatte elastsust. Taimseid õlisid sisaldavates värvides plastifikaatoreid ei kasutata. Tuntumad plastifikaatorid on dibutüülftalaat, kamper ja riitsinusõli.
peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa. Oosid on tavalised pinnavormid ka Eestis. Lähtekivim - mineraalne alus, millel muld moodustub. Aluspõhjalised lähtekivimid Aluspõhja materjalid: 1. karbonaadsed aluspõhjalised lähtekivimid(CaCO3)(olemuselt pehmed): a. paekivide alltüüp: sisaldab üle 60% kaltsiiti, dolomiiti; esineb savi, kvartsi, kipsi. b. Merglite alltüüp: sisaldab 25-60% karbonaatseid materjale, ülejäänud osa savi-materjal 1. Karbonaadivaesed aluspõhjalised muldade lähtekivimid. Need jaotatakse edasi vastavalt mehhaanilisele koostisele: a. savide alltüüp: üle 50% füüsikalist savi; hüdrovilgud, montmorilloniit, kloriit, kaoliniit b. liivakivide alltüüp: kokku tsementeerunud ränihapendiga ja kihitatud glaukoniit liivakivi
ka väga fosfaadirikkaid erimeid, milles seda mineraali on kuni 80-90%. Sellist kivimit nimetatakse sõltuvalt käsijalgsete kodade purustatuse astmest ja tsementeeritusest karpkiviks (traditsiooniline nimetus ooboluskonglomeraat) või detritiidiks (viimases on kogu fosfaatne osis esindatud peamiselt detriidina). Peale nimetatud kahe peamise mineraali on oobolusliivakivis vähemal või suuremal hulgal ka mõningaid teisi mineraale: dolomiiti, kaltsiiti, püriiti, glaukoiiti jpm. (Raudsep jt, 1993) a b c d Joonis 1. a - Ooboluskonglomeraat Irust; b - Ungulate kaaned liivakivil, Iru, Pakerordi lade; c - ooboluskonglomeraat, Maardu; d - kvartsliiv Ungulate fragmentidega, Ülgase (www.ut.ee) Kambriumi-Ordoviitsiumi vahetusel Pakerordi eal (umbes 490-500 miljonit aastat tagasi, (joonis 2)
armastasid end külluslikult lõhnastada. Keha hooldamine Muinasegiptlastelt on alguse saanud nii mõnedki tänapäevased iluprotseduurid. Nii kujutab ühe umbes 2400 aastate eKr elanud üliku haukambri seinal olev olev reljeef pediküüri. Nii on teada, et muistsed egiptlased kasutasid kosmeetikas 21 sorti taimeõlisid, millest suur osa on tänapäevani kasutuses. Keha hooldamiseks olid kasutusel segud, mille koostises võis olla mett, kaltsiiti ja soola, igapäevane keha õlitamine säilitas naha elastse ja õrnana. Küünarnukkide ja põlvede paksenenud nahka hõõruti pimsskiviga, päikesepõletust ja putukahammustusi raviti aroomiõlidega. Leiud tõestavad, et keha hõõruti ka jaanikaunade pulbriga, higistavatesse kohtadesse pandi aga viiruki ja kaerajahu segust valmistatud pallikesi. Saleduse hoidmiseks, tervise ja ilu säilitamiseks pidas Egiptuse valitsejanna Kleopatra õunaäädikat tähtsaimaks vahendiks
Turbaid jaotatakse vastavalt botaanilisele koostisele: · rohuturvas · puuturvas · puusamblaturvas · samblaturvas Lagunemis astme järgi: · halvasti · keskmiselt · hästi Antropogeensete ehk inimtekkeliste muldade lähtekivimeiks on kas jääkpinnad või tehis-pinnad. Aluspõhjalised lähtekivimid Aluspõhja materjalid: 1. karbonaadsed aluspõhjalised lähtekivimid(CaCO3)(olemuselt pehmed): a. paekivide alltüüp: sisaldab üle 60% kaltsiiti, dolomiiti; esineb savi, kvartsi, kipsi. b. Merglite alltüüp: sisaldab 25-60% karbonaatseid materjale, ülejäänud osa savi-materjal 1. Karbonaadivaesed aluspõhjalised muldade lähtekivimid. Need jaotatakse edasi vastavalt mehhaanilisele koostisele: a. savide alltüüp: üle 50% füüsikalist savi; hüdrovilgud, montmorilloniit, kloriit, kaoliniit b. liivakivide alltüüp: kokku tsementeerunud ränihapendiga ja kihitatud glaukoniit liivakivi
Sideained ühendavad pigmendiosakesi ja täitematerjaliosakesi aluspinnaga tugevasti nakkuvaks kelmeks. Sideaineteks kasutatakse värnitsaid, looduslikke ja tehisvaike, emulsioone, liime ja muid kelmet moodustavaid aineid. Täiteained parendavad värvi ilmastikukindlust, veepidavust, tugevust, voolavusomadusi ja adhesioonivõimet. Täiteaineid kasutatakse ka pahtlite koostises. Täiteainetena kasutatakse pulbrilisel kujul kriiti, talki, kaltsiiti, dolomiiti, vilku. Lahustid, vedeldid ei kuulu värvi põhikooseisu. Lahusteid lisatakse värvidele enne värvi asutamist. Lahustiga pannakse paika värvi õige viskoossus. Vedelditega vedeldatakse värvi pastad ja pulbrid. Vedeldid sisaldavad kelmet moodustavaid aineid. Plastifikaatorid suurendavad värvkatte elastsust. Taimseid õlisid sisaldavates värvides plastifikaatoreid ei kasutata. Tuntumad plastifikaatorid on dibutüülftalaat, kamper ja riitsinusõli.
· rohuturvas · puuturvas · puusamblaturvas · samblaturvas Lagunemis astme järgi: · halvasti · keskmiselt · hästi Antropogeensete ehk inimtekkeliste muldade lähtekivimeiks on kas jääkpinnad või tehis-pinnad. Aluspõhjalised lähtekivimid Aluspõhja materjalid: 1. karbonaadsed aluspõhjalised lähtekivimid(CaCO 3) (olemuselt pehmed): a. paekivide alltüüp: sisaldab üle 60% kaltsiiti, dolomiiti; esineb savi, kvartsi, kipsi. b. Merglite alltüüp: sisaldab 25-60% karbonaatseid materjale, ülejäänud osa savi-materjal 1. Karbonaadivaesed aluspõhjalised muldade lähtekivimid. Need jaotatakse edasi vastavalt mehhaanilisele koostisele: a. savide alltüüp: üle 50% füüsikalist savi; hüdrovilgud, montmorilloniit, kloriit, kaoliniit b. liivakivide alltüüp: kokku tsementeerunud
Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale poorseteks ja tihedateks. Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia hulka kuuluvad harilik tellis, katusekivid. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5%. Näiteks keraamilised plaadid. *KERAAMIKA TOORMATERJAL- SAVI Savi peamiseks koostisosaks on valge mineraal- kaoliniit. Puhtaid valgeid savisid nimetatakse kaoliinsavideks. Tavalised savid sisaldavad veel tolmu, liiva, kaltsiiti, rauaühendeid jne. Need lisandid muudavad savid ebaühtlasteks ja annavad neile mitmesuguse värvuse. Liiva sisaldus ehitussavides on teatud piirides kasulik, kuna ta moodustab savis jäiga skeleti, mis takistab tema kahanemist ja pragunemist kuivamisel. Sobiva veesisaldusega savi on plastne ja hästi vormitav materjal. * KERAAMILISTE MATERJALIDE VALMISTAMINE Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse- või loobrimeetodi järgi.
Sideainetena kasutatakse värnitsaid, looduslikke- ja tehispolümeere, emulsioone, liime ja muid kelmet moodustavaid aineid. Sideaine järgi liigitatakse värve õlivärvideks ja emailideks. Täiteained parendavad värvi ilmastikukindlust, veepidavust, tugevust, voolavusomadusi ja adhesioonivõimet. Täiteaineid kasutatakse ka pahtlite koostises. Täiteainetena kasutatakse pulbrilisel kujul kriiti, talki, kaltsiiti, dolomiiti, vilku. Lahustid, vedeldid- ei kuulu värvi põhikooseisu. Lahusteid lisatakse värvidele enne värvi kasutamist. Lahustiga reguleeritaksevärvi viskoossust. Vedelditega vedeldatakse värvi. Vedeldid sisaldavad kelmet moodustavaid aineid LIIGITUS: *Veevabad värvid (lahustiksorgaanilinelahusti)– - õlivärvid on pigmentide ja täiteainete suspensioonid. Sideainena kasutatakse värnitsaid ehk oksoole
Nii kujutab ühe umbes 2400 aastate eKr elanud üliku haukambri seinal olev olev reljeef pediküüri. Kuninganna Nitokris olevat väitnud, et naine peab igal hommikul vannis käima ning saledana püsimiseks laskma end iga päev masseerida. Küünarnukkide ja põlvede paksenenud nahka hõõruti pimsskiviga, päikesepõletust ja putukahammustusi raviti aroomiõlidega. Keha hooldamiseks olid kasutusel segud, mille koostises võis olla mett, kaltsiiti ja soola, igapäevane keha õlitamine säilitas naha elastse ja õrnana. Leiud tõestavad, et keha hõõruti ka jaanikaunade pulbriga, higistavatesse kohtadesse pandi aga viiruki ja kaerajahu segust valmistatud pallikesi. Hammaste puhastamiseks närisid egiptlased Sudaanis ja LõunaEgiptuses kasvava puu Salvadora persica juuri, hingeõhu aga hoidsid värske piima kuristamise, lõhnavate ürtide ja viirukite närimisega. 19
Nii kujutab ühe umbes 2400 aastate eKr elanud üliku haukambri seinal olev olev reljeef pediküüri. Kuninganna Nitokris olevat väitnud, et naine peab igal hommikul vannis käima ning saledana püsimiseks laskma end iga päev masseerida. Küünarnukkide ja põlvede paksenenud nahka hõõruti pimsskiviga, päikesepõletust ja putukahammustusi raviti aroomiõlidega. Keha hooldamiseks olid kasutusel segud, mille koostises võis olla mett, kaltsiiti ja soola, igapäevane keha õlitamine säilitas naha elastse ja õrnana. Leiud tõestavad, et keha hõõruti ka jaanikaunade pulbriga, higistavatesse kohtadesse pandi aga viiruki ja kaerajahu segust valmistatud pallikesi. Hammaste puhastamiseks närisid egiptlased Sudaanis ja LõunaEgiptuses kasvava puu Salvadora persica juuri, hingeõhu aga hoidsid värske piima kuristamise, lõhnavate ürtide ja viirukite närimisega. 19
piklikud künkad Veelised: liikuva põhjavee toimel murenevad peamiselt karbonaatkivimid. Nt. lubjakivi, mis koosneb kaltsiidist (kaltsiumkarbonaat), aga ka näiteks kips (hüdraatunud kaltsiumsulfaat) põhjavesi, mis on pärit atmosfäärist, on happeline, sest vees on lahustunud atmosfääris leiduvat süsinikdioksiidi, mis moodustab süsihappe. Süsihape aga lahustab kaltsiiti ja seega ka näiteks lubjakivi. Tekib karst karstumine – kivimite keemiline lahustumine ja liikuva põhjavee mehaaniline kulutamine karst – karstumise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleks ning selle tagajärjel kujunenud veerežiim karstinähtused: karrid, karstilehtrid, kurisud, karstijäänukid (-seened), orud, avalõhed, šahtid, koopad, tunnelised, maa-alused järved ja jõed, stalaktiidid, stalagmiidid
jne. 5.4. Paekivid 58 Paekivi on Eesti rahvuskivi. Üle poole Eesti territooriumist asub pae peal. Kui kujutada ette joont Pärnust Mustveeni, siis sellest põhjapoolne osa asub paepinnasel. Paekivi on kahte liiki: lubjakivid, dolomiidid. Eestis on üle 20 tegutseva paekarjääri. Lubjakivi. Eestis on lubjakivi kõige kasutatavam kivim, sest see on ka laialt levinud. Lubjakivi sisaldab kaltsiiti ja savi. Suuremad lubjakivi karjäärid on Väos, Harkus, Vasalemmas, Kundas, Rakkes jne. Sajandeid on lubjakivi kasutatud müürikivina. Tänapäeval kasutatakse lubjakivi: killustiku tootmiseks, kõnniteeplaatide tegemiseks, trepiastmete tegemiseks jne. Ka tsemendi üheks tooraineks on lubjakivi. Puhtamaid lubjakive kasutatakse ka lubja põletamiseks. Dolomiit. Kõige rohkem leidub seda Lääne-Eestis ja saartel. Tuntum kaevandamiskoht on Saaremaal Kaarma karjäär.
Montmorilloniit 0,001-0,01 40-100 200-800 2.5 Pinnaseosakeste mineroloogiline koostis Jämedamad pinnaseosakesed kruus ja kivid on oma koostiselt samasugused kui kivimid, mille lagunemisel nad on tekkinud ja nende mineroloogiline koostis on mitmekesine. Peenemad pinnaseosakesed on tavaliselt monomineraalsed. Liiva- ja tolmuterad koosnevad valdavalt kvartsist. Harvem esineb kaltsiiti ja teisi mineraale. Võrreldes liiva- ja tolmuteradega on savi mineroloogiline koostis mitmekesisem. See sõltub nii algkivimi koostisest kui ka keskkonna tingimustest, milles lähtemineraalide muundumine murenemine toimub. Oma keemiliselt koosseisult on enamlevinud savimineraalid kaoliniit, illiit ja montmorilloniit sarnased ja kuuluvad alumohüdrosilikaatide hulka. Nende kristalliline ehitus on aga erinev. Kõik need
võrdlemisi energiamahukas (põletamine). Keraamilised materjalid jagatakse poorseteks (veeimavus üle 5 %) ja tihedateks (veeimavus alla 5 %). Poorsete materjalide hulka kuuluvad enamik telliseid ja tihedateks materjalideks on enamus keraamilisi plaate. Keraamika toormaterjal savi Savi peamiseks koostisosaks on valge mineraal - kaoliniit. Puhtaid valgeid savisid nimetatakse kaoliinsavideks. Tavalised savid sisaldavad veel tolmu, liiva, kaltsiiti, rauaühendeid jne. Need lisandid muudavad savid ebaühtlasteks ja annavad neile mitmesuguse värvuse. Tähtsamad eesti savid on järgmised: kambriumi sinisavi, devoni savi(punakaspruun), kihiline viirsavi, Joosu savi (tulekindel) jne. Liiva sisaldus ehitussavides on teatud piirides kasulik, kuna ta moodustab savis jäiga skeleti, mis takistab tema kahanemist ja pragunemist kuivamisel. Sobiva veesisaldusega savi on plastne ja hästi vormitav materjal. Savi kuumutamisel toimub temaga rida
Mahumuutus on pinnase puhul seotud kui kivid, peenemad pinnaseosakesed on tav monomineraalsed. Liiva- ja surve tuleb otse peale. Pinnase omakaalust põhjustatud pinge tema poorsuse vähenemisega - tihenemisega. Pinnaseosakeste endi tolmuterad koosnevad valdavalt kvartsist, harvemini kaltsiiti ja teisi mineraale. arvutamisel tuleb mahumass korrutada kihi paksusega ja seejärel veel deformeerumine on väikse tähtsusega, millega arvestamine pole vajalik. Savi mineroloogiline koostis sõltub algkivimite koostisest ja keskkonna raskuskiirendusega. Mahukaal = *g, kuivmahukaal d = d*g ja Vundamendi vajumise prognoosimiseks on vajalik teada pinnase tingimustest, koosnevad kaoliniidist, illiidist, montmorilloniit
Sideained ühendavad pigmendiosakesi ja täitematerjaliosakesi aluspinnaga tugevasti nakkuvaks kelmeks. Sideaineteks kasutatakse värnitsaid, looduslikke ja tehisvaike, emulsioone, liime ja muid kelmet moodustavaid aineid. Täiteained parendavad värvi ilmastikukindlust, veepidavust, tugevust, voolavusomadusi ja adhesioonivõimet. Täiteaineid kasutatakse ka pahtlite koostises. Täiteainetena kasutatakse pulbrilisel kujul kriiti, talki, kaltsiiti, dolomiiti, vilku. Lahustid, vedeldid ei kuulu värvi põhikooseisu. Lahusteid lisatakse värvidele enne värvi kasutamist. Lahustiga pannakse paika värvi õige viskoossus. Vedelditega vedeldatakse värvi pastad ja pulbrid. Vedeldid sisaldavad kelmet moodustavaid aineid. Plastifikaatorid suurendavad värvkatte elastsust. Taimseid õlisid sisaldavates värvides plastifikaatoreid ei kasutata. Tuntumad plastifikaatorid on dibutüülftalaat, kamper ja riitsinusõli.
Sideained ühendavad pigmendiosakesi ja täitematerjaliosakesi aluspinnaga tugevasti nakkuvaks kelmeks. Sideaineteks kasutatakse värnitsaid, looduslikke ja tehisvaike, emulsioone, liime ja muid kelmet moodustavaid aineid. Täiteained parendavad värvi ilmastikukindlust, veepidavust, tugevust, voolavusomadusi ja adhesioonivõimet. Täiteaineid kasutatakse ka pahtlite koostises. Täiteainetena kasutatakse pulbrilisel kujul kriiti, talki, kaltsiiti, dolomiiti, vilku. Lahustid, vedeldid ei kuulu värvi põhikooseisu. Lahusteid lisatakse värvidele enne värvi kasutamist. Lahustiga pannakse paika värvi õige viskoossus. Vedelditega vedeldatakse värvi pastad ja pulbrid. Vedeldid sisaldavad kelmet moodustavaid aineid. Plastifikaatorid suurendavad värvkatte elastsust. Taimseid õlisid sisaldavates värvides plastifikaatoreid ei kasutata. Tuntumad plastifikaatorid on dibutüülftalaat, kamper ja riitsinusõli.
2.5 Pinnaseosakeste mineroloogiline koostis Jämedamad pinnaseosakesed kruus ja kivid on oma koostiselt samasugused kui kivimid, mille lagunemisel nad on tekkinud ja nende mineroloogiline koostis on mitmekesine. Peenemad pinnaseosakesed on tavaliselt monomineraalsed. Liiva- ja tolmuterad koosnevad valdavalt kvartsist. Harvem esineb kaltsiiti ja teisi mineraale. Võrreldes liiva- ja tolmuteradega on savi mineroloogiline koostis mitmekesisem. See sõltub nii algkivimi koostisest kui ka keskkonna tingimustest, milles lähtemineraalide muundumine murenemine toimub. Oma keemiliselt koosseisult on enamlevinud savimineraalid kaoliniit, illiit ja montmorilloniit sarnased ja kuuluvad alumohüdrosilikaatide hulka. Nende kristalliline ehitus on aga erinev
annaabi.ee 
