Klaasesemed 118,13 0,80 (ampull, segur, pulk) Vesi 400 4,18 Beckmanni 9 ml termomeeter Polüetüleenist 28,74 2,22 keeduklaas Katseandmete töötlemine Joonis . Tõelise temperatuurivahe määramine kalorimeetrilises katses Joonisel: n = 3,51 m = 3,02 Lõigu keskpunkt: Tegelik temperatuurimuutus: Teades kalorimeetri soojusmahtuvust ja temperatuurivahet , arvutan neeldunud soojushulga aine hulga a kohta: Erilahustuvussoojuse leidmiseks jagan saadud soojushulga aine hulgaga grammides: Tulemused Antud laboratoorses töös määrasin soola integraalset lahustumissoojust vees, arvutades alguses kalorimeetri soojusmahtuvus.
segaja 244,4 0,8 195,52 Polüetüleenis 60959,61 t keeduklaas 246,9 246,9 vesi 425 425 180625 Tabel Kalorimeetrilise süsteemi soojusmahtuvus. Arvutatud MC Excelis, erisoojus*eseme mass Joonis Tõelise temperatuurivahe määramine kalorimeetrilises katses Joonisel on kujutatud kõver ABCD, kus AB on katse algperiood, BC - peaperiood, CD - lõpp- periood. Lõik EF vastab süsteemi tegelikule temperatuuri-muutusele t. ARVUTUSED C = clgl + c2g2 + c3v + c4g4, kus C - kalorimeetri soojusmahtuvus, c1 - klaasi erisoojusmahtuvus 0,80 J · g -1 · K-l, g1 - klaasesemete (ampulli, seguri ja pulga) mass g, c2 - vee erisoojusmahtuvus 4,18 J ·g -1 · K-l , g2 - vee mass g,
Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 9 TAHKEKÜTUSE JA VEDELKÜTUSE KÜTTEVÄÄRTUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Skeem Töö eesmärk: Määrata kütuse kütteväärtus kalorimeetrilises pommis ning tutvuda ülemise ja alumise kütteväärtuse arvutamise metoodikaga. Tööks vajalikud vahendid: 1)kalorimeeter B-O8MA 2)analüütilised kaalud 3)press kütuse brikettimiseks 4)hapnikuballoon Katseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus: Tahke ja vedelkütuse kütteväärtus määratakse laboratoorselt kalorimeetris. Meetod põhineb teatud kütuse hulga põletamisel ümbritsevast keskkonnast soojuslikult isoleeritud
- kontsentraat ehk tehnoloogiline põlevkivi, K - energeetiline põlevkivi, P. 3. Kvaliteeditunnused: 3.1 Alumine kütteväärtus Q i r Kvaliteeditunnus, mida iseloomustab soojusenergia absoluutväärtus (J), mis vabaneb üldniiskust sisaldava põlevkivi ühe massiühiku (kg) täielikul põlemisel jääval mahul hapnikuliias. Otseselt seda ei mõõdeta, vaid arvutatakse kahe mõõdetava suuruse: kuiva põlevkivi kütteväärtuse kalorimeetrilises pommis (Q b d ) ja põlevkivi üldniiskuse (W t r ) kaudu. Väljendatakse megadzhaulides kilogrammi kohta (MJ/kg) ühe sajandiku täpsusega või kilokalorite kilogrammi kohta (kcal/kg). 3.2 Kütteväärtus pommis Q b d Kvaliteeditunnus, mida iseloomustab soojusenergia absoluutväärtus (J), mis on mõõdetud kuiva põlevkivi ühe massiühiku (kg) täielikul põlemisel kalorimeetrilises pommis, jääval mahul hapnikuliias, standardtingimustes laboratooriumis vastava metoodika alusel. 3
6. Kütuse lendosised ja koks. · Tahkekütuse kuumutamisel toimub nn kütuse termiline lagunemine , mille tulemusena eralduvad gaasilised produktid kütuse lendosised. Lendosade hulk sõltub suuresti kütuse vanusest, vähenedes selle suurenemisega. Seega on suure lendosade sisaldusega puit, turvas aga ka eesti põlevkivi. Lendosade eraldumisel järelejäänud tahke mass on koks, mis koosneb põhiliselt süsinikust. 7. Kütuse kütteväärtus. Kütteväärtus kalorimeetrilises pommis. Ülemine- ja alumine kütteväärtus. Söe ja õli ekvivalendid. · Kütuse kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub 1kg tahke- ja vedelkütuse normaal kuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Kütteväärtuse laboratoorsel määramisel mõõdetakse soojushulk, mis vabaneb kütuse põletamisel pommkalorimeetris. Kui põlemisel tekkiv veeaur kondenseerub ja vabastab ka kondenseerumissoojuse, siis eralduv soojushulk on ülemine kütteväärtus
soojusjuhtivust mõjutavatest teguritest ja soojusläbikandest. väiksem põlemisproduktides oleva veeauru kondenseerumissoojuse võrra. Praktikas leiab kasutust 18. Soojusvahetid. Soojusvahetiks nim. seadet, mis on peamiselt alumine kütteväärtus.Tahke ja vedelkütuse ehitatud soojuse ülekandmiseks ühelt keskkonnalt või kehalt kütteväärtuse määramine toimub kalorimeetrilises pommis. Nt. teisele. Seal toimuvad protsessid: aurustumine, keemine, kütteväärtuse kohta: puit-12,5MJ/kg; pruunsüsi—24-27MJ/kg; kondenseerumine, veeldumine, tahkumine, paljud Naftamasuut—38-39MJ/kg. kombineetitud protsessid. Nendes pr. võib osaleda kaks või Kütuse lendosa ja koks. Tahkekütuste kuumutamisel kütuse enamat keha. Need on soojuskandjad, mis annavad soojust ära orgaaniline osa laguneb, mille tulemusena erald gaasil
Need on soojuskandjad, mis joon1--2 kujutab auru isoentroopilist paisumist vedelkütuse kütteväärtuse määramine toimub annavad soojust ära ja võtavad seda vastu. soojusjõumasinas algrõhult p1 kuni kondensaatori kalorimeetrilises pommis. Nt. kütteväärtuse kohta: puit- Soojuskandjad võivad olla vedelad, gaasilised kui ka rõhuni p2. 2--3 auru täielikku isobaar-isotermilist 12,5MJ/kg; pruunsüsi--24-27MJ/kg; Naftama-suut-- tahked. Nt: Veeaur, vesi, suitsugaasid, orgaanilised kondenseerumist kondensaatoris
Suure lendosaga kütused süttivad hästi. Kütuse kütteväärtus. See on soojushulk, mis eraldub 1kg tahke- ja vedel või 1 normaalkuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Vahet tehakse ülemise ja alumise kütteväärtuse vahel. Alumine kütteväärtus on ülemisest kütteväärtusest väiksem põlemispro-duktides oleva veeauru kondenseerumissoojuse võrra. Praktikas leiab kasutust peamiselt alumine kütteväärtus. Tahke ja vedelkütuse kütteväärtuse määramine toimub kalorimeetrilises pommis. Nt. kütteväärtuse kohta: puit-12,5MJ/kg; pruunsüsi—24-27MJ/kg; Naftama-suut—38-39MJ/kg. Qat=Qüt-2500(9Ht/100+Wt//100)=Qüt- 25(9Ht+Wt). Kütuse põlemiseks vajalik õhuhulk. Põlemiseks teoreetiliselt vajalikuks õhukoguseks nimetatakse õhukogust, mis on minimaalselt vajalik 1kg tahke- ja vedel või 1m3gaaskütuse täielikuks põlemiseks vastavalt keemiliste reaktsioonide stöhhiomeetrilistele vahekordadele. Lo- teoreetiline õhu hulk [kg/kg], suures plaanis
· kasulikuks tööks; · soojusproduktsiooniks; Organismi puhkeasendis domineerib soojusproduktsioon. Põhiainevahetuse määramise tingimused: · Lamav asend; · viimasest söögikorrast möödas 12....14 tundi; · hommik; · komfortne temperatuur; · emotsionaalsest pingest vaba seisund. 5.2 Kalorimeetria Grammkalor on soojushulk, mis kulub 1g vee soojendamiseks 15°C 16°C - ni. kJ - kilodzaul, kCal - kilokalor Uuritava aine energiasisaldust saab mõõta kalorimeetrilises pommis. Kaloriekvivalent e soojusväärtus energiaekvivalent on energia, mis vabaneb toitainete oksüdatsioonil 1liitri hapniku kasutamisel. Hingamiskoefitsient (HK) arvutatakse moodustunud CO2 ja kasutatud O2 suhte alusel. HK oleneb sellest, missugused toitained oksüdeeruvad: Süsivesikutel on HK=1, sest C6H12O6 + 6O2 ? 6CO2 + 6H2O, kuna 6/6=1. Rasvadel HJ=0,7 ja valkudel HK=0,85. 6. Peatükk. TOITUMISE TEOORIAID Toit peab rahuldama nii organismi energia, kui toitainetevajaduse.
..60 170...390 Antratsiit 2...9 380...400 Põlevkivi 80...90 250 Kütuse kütteväärtus Kütuse kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub 1 kg tahke- ja vedelkütuse või normaalkuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Kütteväärtuse laboratoorsel määramisel mõõdetakse soojushulk, mis vabaneb kütuse põletamisel kalorimeetrilises pommis. Tahke- ja vedelkütuste kütteväärtus määratakse vastavalt standarditele ISO 1928, GOST 147-95, ASTM D 4868. Kui põlemisel tekkiv veeaur kondenseerub ja vabastab ka kondenseerumissoojuse, siis eralduv soojushulk on ülemine kütteväärtus Qü MJ/kg. Kui aga põlemisel tekkiv veeaur ei kondenseeru, siis eralduv soojushulk on väiksem ja seda nimetatakse alumiseks kütteväärtuseks Qa: Qa Q ü GH2O r ,
püsiva massini: War = (m1 m2)/m1·100, kus War on niiskusesisaldus tarbimiskütuses, st märjas kütuses (%), m1 on tarbimiskütuse proovi mass (g), m2 on kuivatatud kütuseproovi mass (g). Kütuse niiskusesisalduse määramine on oluline protseduur kütuse vastuvõtul katlamajja, eriti kui kütuse kogus määratakse kaalumise teel. 2.2.1 Kütteväärtus Kütteväärtuseks nimetatakse kütuse massiühiku põlemisel vabanevat soojushulka ja tema määramine toimub nn ,,kalorimeetrilises pommis". Kalorimeetrilises pommis määratud kütte- väärtuse kaudu arvutatakse kütuse ülemine ehk bruto ja alumine ehk neto kütteväärtus (vastavalt Qgr ja Qnet). Ülemine kütteväärtuse arvutamisel eeldatakse, et nii kütuse niiskusest kui vesiniku 1 seotud süsinikuks loetakse seda süsinikku, mis jääb järele pärast lendaine (süsivesinike) eraldamist 16(113)
annaabi.ee 
