Begoonia õitsemiseelne kasvuperiood on Eestimaa kliima jaoks küllaltki pikk, siis õitsemisperioodi pikendamiseks võib taimi pottides ette kasvatama asuda juba märtsi keskel. See võimaldab juuni algul, kui öökülmade oht möödas, õienuppudega taimed välja istutada. Ettekasvatamiseks vajab mugulbegoonia umbes 13 cm läbimõõduga potti. Mugulbegooniat sobib istutada peenardele, rõdukastidesse, ripp-vaasidesse või aiapottidesse, samuti kalmistutesse. Dekoratiivsed õied ja pikk õitseaeg laiendab mugulbegoonia kasutamisampluaad kõige sobivam aktsenttaimena, kuid võib kasutada ka täitetaimena või kasvatada amplites. Joonis 2. mugulbegoonia (B. × tuberhybrida) (http://www.thefloweringgarden.com/pics/begonia-tuberhybrida.jpg) Fuksia (Fuchsia) -värdfuksia (F.×hybrida) Kasvukoht peab olema tuulte eest kaitstud, huumus- ja toitaineterikas, niiskusthoidev. Sobilik
kristlik-luterlikule kirik-kalmistu süsteemile ka arvukalt kreeka katoliku usutraditsiooni kalmistuid, mis enamjaolt pärinevad 19. sajandi keskpaigast. Kalmistute paiknemist on mõjutanud seadusandlus, haldusjaotus, religioon, looduslikest oludest tulenev erinev majanduslik tase, rahvastiku liikumine ja moevoolud. Seoses suhtumise muutumisega religiooni hakkasid kirikuaiad peale keskaega oma usulist tähendust kaotama. Suhtumine matmisesse ja kalmistutesse muutus praktilisemaks. (R. Kalle, ... 2005). Kuigi ristirahva jaoks oli matmine pühitsetud mulda kohustuslik, ei olnud võimalik sellest nõudest kinni pidada. Põhjuseks oli see, et matmisega kirikuaeda kaasnesid suured lisakulutused, mis aga vaesemale elanikkonnale üle jõu käisid. Samuti mängis suurt rolli vanadest traditsioonidest kinni pidamine mattes oma ligimesi vanadesse kalmetesse mis asusid külale ka palju lähemal. Paljudes kohtades kus oli liikumine
metsikuid vilju ja seemneid. Üheks selliseks küttide-korilaste kultuuriks oli Qadani kultuur (u 12 5004550 eKr). Inimesed elasid Niiluse lähedastes laagripaikades. Kasutati mikroliite. Qadani varasel järgul olid tähtsad kalapüük ja suurte loomade küttimine, mõnest kohast on aga leitud arvukalt jahvekive ja jahvealuseid. Mõned Qadani asulakohtadest olid suured ning neid kasutati pikka aega. Surnuid maeti madalate maa- 60 haudadega kalmistutesse, hauad kaeti pealt kiviplaatidega. Esines ka kaksikmatust. Mitmel korral on inimluude seest leitud väikeseid kiviriistu (vägivaldne surm). Samasuguseid leide ka mujalt Niiluse ümbrusest. Viljelusmajanduse levik Niiluse orus oli aeglane, toimus järk-järgult. U 10 000 eKr mitmed suured asulakohad Esna lähedalt. U 5000 eKr oli Niiluse orus tuhandeid külasid. Nende elanikud tegelesid nii viljeleva majandusega kui ka küttimisega. Üheks selliseks asulakohtadega paigaks oli omaaegse
annaabi.ee 
