Äraveo käigus on vaja seega prahti uuesti laadida. See on töömahukas ja füüsiliselt raske. Kalmistu neis osades, kus prügiveoki juurdepääs on raskendatud ja konteinereid paigaldatud pole, ladustatakse jäätmed kohapeal ning on võimalik, et neid ära ei veeta. Selliseid hunnikuid vaid tasandatakse. Tänu ebakorrapärasele prahiveole võib olla kalmistute juurde tekkinud ka väikeseid ebaseaduslikke 'prügilaid', sest lisaks kalmistuprahile kuhjatakse hunnikusse ka kodumajapidamistest pärit olmejäätmeid (pudelid, mähkmed, paber, ajalehed, riided jne). Koristus- ja äraveokulud kannab enamasti omavalitsus. Tavaliselt veetakse praht lähimasse prügilasse. Kalmistuprahi äravedu on kulukas ja eelistada tuleks selle kohapealset käitlemist, silmas peetud siin orgaanilisi jäätmeid mida tuleks kompostida. Õige töökorralduse juures on seda võimalik teha ka kohapeal, kalmistul
laguproduktidega vältimatu. (Üçisik, Rushbrook 1998). Hauaplatside hooldusest tulenev keskkonnamõju Kui kalmude keskkonnamõju tagantjärele kuigi palju vähendada ei saa, siis hauaplatside hooldusega seotud keskkonnamõju saab. Kalmistuprahist on seni püütud vabaneda väga lihtsalt, jäätmed ladestatakse kohapeal, põletatakse või veetakse prügilasse. Kalmistute juurde on tekkinud lausa väikeseid ebaseaduslikke ladestuspaiku, kuhu lisaks kalmistuprahile tuuakse ka kodumajapidamistest pärit olmejäätmeid (pudelid, mähkmed, paber, ajalehed, riided jne). 14 Surnuaedu tuleb järjepidevalt hooldada ning matmiste sihipärane korraldamine on kalmistutel üldises mõttes väga tähtsal kohal. Pahatihti on aga meie surnuaiad ilma planeeringuta kuna lähiminevikus ei nõutud seda. (R. Kalle, ... 2005) 15 Alternatiiv hauamatusele Krematsioon
annaabi.ee 
