EESTLASTE MATMISKOMMETE TEKE JA MUINASUSUND
Hilisemaid kivikirstkalmed, mis asuvad sageli samas
rühmas, nimetatakse tarandkalmeteks. Tarandkalmed on rikkad leidude poolest peale
keraamika(savipotitükid) ja väheste tarbeesemete esineb ka arvukalt ehteid. Hilisemates
haudades leidub ka relvi.Kivikalmetesse maetud inimese luud on sageli põletatud, kuid leidub
ka põletamata luid, mis viitab sellele, et põletusmatuse kõrval oli kasutusel ka laibamatus.
Kivikirstkalmete kõrval on Eestist leitud ka kolm kivist laevakujulist kalmeehitist. Need on
otseselt Skandinaaviast pärit eeskujude järgi ehitatud. Laevkalmed sarnanevad
kivikirstkalmetele. Nad koosnevad laevakujuliselt laotud kivimüürist, mis on seest kividega
täidetud. Täidiskivide vahel on üks või mitu väikest kivist kirstu, kuhu on maetud põlenud
inimjäänused. Laevkalmetest on leitud ka mõned hauapanused. Eesti laevkalmete eeskuju
võib leida Ojamaalt, kus laevkalmed olid kogu nooremal pronksiajal tavalised. Laevkalmeid