Pingviin Pingviinid (teaduslik nimi Sphenisciformes) on rühm veelinde. Pingviinid on lennuvõimetud. Nad elavad peaaegu eranditult lõunapoolkeral; ainult üks liik, Galapagose pingviin, on leitud ekvaatorist põhjas. Pingviinid on kohanenud elama vees. Pingviinide sulestik on kontrastne tume ja valge, ja nende tiivad on kujunenud lestadeks. Selline värvus aitab neil vee all kiiresti peituda ja taustaga kokku sulanduda. Pingviinid toituvad kaladest, kalmaaridest ja muust püütud saagist. Nad veedavad umbes pool elu maal ja pool ookeanis. Suurim elav liik on keiserpingviin (Aptenodytes forsteri): keskmine täiskasvanu on umbes 1,1 m pikk ja kaalub 35 kg või rohkem. Väikseim pingviini liik on väike sinine pingviin (Eudyptula minor). Pikkus umbes 40 cm ja kaalub 1 kg. (https://en.wikipedia.org/wiki/Penguin) Kuningpingviinid sukelduvad sageli saagi püüdmiseks sügavale, umbes 45 meetristesse sügavustesse.
loivakujuliste tiibade abil. Jääle tagasi pääsemiseks viskuvad pingviinid suure kiiruse pealt veest välja ning maanduvad jääserval täpselt jalgadele. Kõik 17 pingviiniliiki elavad lõunapoolkeral, enamasti Antarktikas ja selle ümbruses. Antarktikas on aasta keskmine temperatuur 20 C. Kaks pingviiniliiki, kes sigivad Antarktise mandril, on keiserpingviin ja adeelia pingviin. Kuningpingviinid ja mitmed teised liigid sigivad kõik Antarktika saartel. Pingviinid toituvad kaladest ja kalmaaridest. Tihedad veekindlad karvataolised suled ja paks rasvakiht naha all annavad pingviinidele sooja. Nad sigivad maismaal suurtes kolooniates. Ühes koloonias võib olla kuni tuhat isendit. Palju pingviine koos annavad üksteisele sooja ja kaitset. Pingviinid munevad tavaliselt 1-3 muna. Olles munenud, sukeldub emane merre ja ujub minema. Isane sätib muna oma jalgadele ja katab selle erilise kotja nahakurruga, mis hoiab seda soojas. Järgnevad 64 päeva seisab pingviin pilkases
Mõõkvaalad Mõõkvaal, tuntud ka kui mõõkdelfiin on kõige suurem delfiiniliik. Ta on ümara peaga ja must-valge mustriga. Täiskasvanud isasloom võib kasvada kuni 10 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 10 tonni. Suur seljauim võib isase mõõkvaala puhul ulatuda 2 meetrini. Suurema osa kehast moodustavad lihased, mis teevad tast maailma kiireima mereimetaja. Tema sööstude kiirus võib ulatuda kuni 56 km/h. Mõõkvaal elavab 5 10nest loomast koosnevas parves. Ta toitub kaladest, kalmaaridest ja isegi vaaladest, kes on tast kuni kümme korda suuremad. Nt: küürvaal. Ta on tuntud ka nimega mõrtsukavaal, kuid inimesi ta ei söö. Looduslikke vaenlasi tal pole. Nad on pikaealised - emased võivad elada kuni 90 aastaseks, kuid paljunevad aeglaselt. Järglasid saavad üle 8 aasta. Inimtegevus Viimastel aastatel on Antarktis muutunud ka turismipiirkonnaks, kuhu korraldatakse laevareise, vaadeldakse pingviine ja kohalikku ainulaadset loodust ning hea ilmaga tehakse ka retki poolusele
Eestis on looduskaitse all viigerhüljes ja hallhüljes. Viimane on eriti tundlik saastainete suhtes, sellepärast on ta muutunud haruldaseks. HÜLJESTE LIIGID Hülged kuuluvad imetajate hulka. Neid on 19 liiki Antartikas on 6 liiki hülgeid: lõuna-lonthüljes - maailma suurim hülglane ja kaalub kuni 4 tonni krabihüljes - ei söö krabisid vaid hiilgevähilisi, keda nõrutab läbi hammaste nosuhüljes - Antarktika kõige väiksem hüljes. Toitub kalmaaridest, kaladest ja krillist sukelhüljes - sukeldub hüljestest kõige sügavamale. Üht hüljest täheldati sukeldumas 73 minutiks 600 m sügavusele merileopard merikaru Eestis elab kolme liiki hülgeid, kes kõik on looduskaitse all. Vasakpoolne joonis kujutab viigerhüljest, parempoolne hallhüljest. Erineva pikkusega koonu järgi saabki neid liike kõige lihtsamini eristada. Hallhüljes Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja
ning vajavad hoopis ise kaitset inimese ees. Kõige ohtlikum inimesele on 10 m pikkune valgehai. Aplalt saaki püüdes ründab ta ujuvat inimest. Tema nelja sentimeetri pikkuste teravate kolmnurksete hammaste eest ei ole pääsu. 5 - 10 m pikkune tiigerhai on nime saanud mitte niivõrd oma kiskjaliku iseloomu, kui just keha ülaosa värvuse tõttu, mis meenutab tiigrit. Vaatamata ülivõimsatele lõugadele ja suurtele teravtele hammastele, toitub tiigerhai tigudest, kalmaaridest ja tillukestest kaladest. Troopikameredes levinud sinihai omapäraks on see, et ta armastab ujuda laevade ümber ja neid ookeanis päevade kaupa saata. Ta ootab toidupalu, mis laevalt alla heidetakse. Nii mõnigi sukelduja on ujunud hiidhai ümber, mõõtnud rahulikult tema suurust, hoidnud kinni tema sabauimest ja teinud veealust sõitu. Inglased on andnud hiidhaile pika omapärase nime - veepinnal päikese käes soojendav hai
Maitseaineid tarvitavad hispaanlased mõõdukalt, üksnes safranit pannakse toitudele palju. Kuna temperamentsed hispaania kokad armastavad rahvustoidu valmistamisel eksperimenteerida, on igal roal hulgaliselt eri variante (raske on mõista, milline neist on põhiline). Sellel maal serveeritakse mitmesuguseid salateid ja aedvilju praetult eraldi roana ning ka garneeringuna kalatoitude juurde. Hispaanlased armastavad väga roogasid kalmaaridest ja krevettidest. Tuntumad hispaania toidud on paella (riis mereandide ja tükeldatud lihaga, see roog on igal korral erineva maitsega), gazpacho (mitmesugustest aedviljadest külm supp), mandlitega kreemisupp, küüslaugusupp, sobrasada (pikantne vorst), sempanadillas (väikesed teravamaitselised või magusad pirukad), cocamallorquina (pitsasarnane suupiste), terves Hispaanias väga armastatav tortilla (omlett köögiviljade, juustu,
kaselottide suurus, kuna enamasti püüti just võimalikult suuri isendeid. Säilinud skelettide järgi on avastatud, et veel paar sajandit tagasi võis kohata kuni 28-meetriseid kaselotte. Need isendid olid suuruselt võrreldavad heeringavaalaga, mistõttu võiks neid lugeda sinivaala järel suuruselt teisteks loomadeks.Kaselotid elavad karjadena pea kogu maailmameres. Isas- ja emasloomad moodustavad reeglina Kaselotid toituvad peamiselt peajalgseist, kalmaaridest ja kaheksajalgadest. Harva söövad nad ka muid loomi: astelraisid, homaare ning haisid.Kuna kaselotid püüavad sageli ka väga suuri kalmaare, on kinnipüütud vaalade kehadelt leitud kombitsajälgi, mis näitab, et kalmaar on püüdnud ennast kaitsta.Toitu püüdes võivad kaselotid sukelduda rohkem kui 2 kilomeetri sügavusele. Ükski teine imetaja ei suuda sukelduda nii sügavale.eraldi karju Kaselottide arvukus pole täpselt teada, hinnanguliselt võib see olla 200 0002 000 000 isendit
rohkem proteiini ja on palju nuumavam kui inimese piim. See lubab delfiini poegadel kaalus juurde võtta kaks kuni kolm korda kiiremini, kui inimlaps teeb seda esimese kuue kuu jooksul. Imetamine kestab kuni poolteist aastat. Pärast kuute kuud, võtab poeg aeg-ajalt lisaks ka tahket toitu. Harilikud delfiinid elavad 35 kuni 40 aastat (Bahuguna, 2010). 4.4 Toit ja toitumine Delphinus delphis toitub peamiselt erinevatest mere kaladest, eriti parves elavatest kaladest, samuti kalmaaridest, krevettidest ja kaheksajalgadest. Kalade püüdmiseks üritavad delfiinid liikuda kalaparvede keskele, et haarata nii palju kalu kui võimalik ja neeleta neid tervelt. Samuti lähevad delfiinid ka kalaparvede alla, et lükata kalu täiesti veest välja ja siis õhust kinni püüda (Warnau 2004; Bahuguna 2010). 4.5 Liikumine Harilikud delfiinid hüppavad veest välja vertikaalselt ja võivad seda teha enam kui nelja meetri kõrgusele ning seejärel sukelduvad suure plärtsatusega
Merilõvid on meres elutsevad loomtoidulised imetajad, kes meenutavad hüljest.Erinevalt hülgest on merilõvil kõrvalest,ka on ta loivad suuremad,mistõttu ta liigub maismaal väledamalt.Isased merilõvid on suured ja neil on kaelal ja rinnal pikakarvaline lakk.Merilõvidel on hästi arenenud tasakaaluelund ja nad suudavad sooritada vees piruette ja muid osavust nõudvaid liigutusi.Nad elavad kivisel rannikualal ja tulevad sageli veest välja rannale.Merilõvid toituvad peamiselt kalmaaridest ja väikestest kaladest.Merilõvide pojad erinevalt hülgepoegadest kasvavad aeglaselt ja jäävad ema juurde mitmeks kuuks,mõnikord isegi kuni kaheks aastaks.Merilõvid elavad suurte seltsingutena.Nad on head ujujad ja teevad vees palju trikke. Merilõvi ehk sukelnorsu on üks elegantsemaid loivalisi. Tema ujumisstiil- pidev liikumissuuna muutmine suurel kiirusel- meenutab veealust lendu. Merilõvi elab kolooniatena. Ta on aktiivne nii päeval kui öösel. Toitu hangib ta merest, sigimiseks
annaabi.ee 
