E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
mõsa-meeste laagrisse ja mõsameeste pealik ise kutsub teda sisse. See on nii selge, et usu
väisi!»
«Ma ülesin sulle, et ma Tallinna poole teel olin.»
«Mis sa Tallinnast tahtsid?»
«Ma otsin oma isa taga.»
«Sinu isa on vist Tallinna esimene bügermeister?»
«Minu isa elab Rootsimaal.»
«Väa tõnälik, kui mitte kogemata näg võ võlas tema kalleid pävi ei ole lüendanud . .
. Tasa, tasa, jäa oma vemmal rahule. See kena aeg, mil meie teineteist rusikate ja
kaigastega
338
kallistasime, on paraku mö oda länud. Nü ud rä agime teist juttu.»
Ivo lõ telgi eesriide lahti, käkis küme meest sisse astuda ja üles neile Gabrieli peale
nädates: «Siduge see inimene kinni ja viige ta minu venna telki.»
Mehed kargasid nagu hundid Gabrieli kallale,
Sel silmapilgul kõas telgi tagumisest poolest valus, süantlõestav karjatus. Gabriel
kiskus enese meeste käe vahelt lahti, tõtas Agnese voodi ette ja langes siin põvili. Agnese
silmist paistis meeletu ahastus.