Muusikakoolis: teooriaosakonna juhatajana, õppejõuna ja estraadiosakonna juhatajana. 1979. aastal asus ta tööle ka Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. Oma elu jooksul suutis ta teha mitme mehe töö. Iial ei öelnud ta ära, kui vajati tema abi mõnes muusikaga seotud küsimuses. Tal oli südamel meie levimuusika tulevik kõigis aspektides. Oma tegevusega näitas ta eeskuju ja valgustas uusi radu. Tema loomingus ei ole ilmetuid teoseid, ega ka eluromaanis sisutuid lehekülgi. Oma kallihinnalisest ajavarust pühendas ta lõviosa pedagoogilisele tööle. Seda tööd tegi ta innuga 28 aastat. Tema hoole all võrsus 24 gruppi noori muusikuid. Uno Naissoo tegevus Tallinna Muusikakoolis ei piirdunud ainult muusikateoreetiliste ainete õpetamisega. Temalt said sütitust õpilaste dzässansamblid, heliloomingu konkursid, teoreetilised arutelud. Oma praktilised kogemused ja teoreetilised teadmised summeeris Uno Naissoo käsiraamatutes "Harmoonia alused", "Dzässilik harmoonia ja
1979. aastal asus ta tööle ka Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. Uno Naissoo oli erakordne inimene. Oma elu jooksul suutis ta teha mitme mehe töö. Iial ei öelnud ta ära, kui vajati tema abi mõnes muusikaga seotud küsimuses. Tal oli südamel meie levimuusika tulevik kõigis aspektides. Oma tegevusega näitas ta eeskuju, valgustas uusi radu. Tema loomingus ei ole ilmetuid teoseid, samuti pole ta eluromaanis sisutuid lehekülgi. Oma kallihinnalisest ajavarust pühendas ta lõviosa pedagoogilisele tööle. Seda tööd tegi ta innuga 28 aastat. Tema hoole all võrsus 24 lendu noori muusikuid. Uno Naissoo tegevus Tallinna Muusikakoolis ei piirdunud üksnes muusikateoreetiliste ainete õpetamisega. Temalt said sütitust õpilaste dzässansamblid, heliloomingu konkursid, teoreetilised arutelud. Oma praktilised kogemused ja teoreetilised teadmised summeeris Uno Naissoo käsiraamatutes "Harmoonia alused",
kuningavõimu tugevnemisega kadusid feodaalne killustatus ja lakkamatud kodusõjad. 7.Rüütlite pidusöömingud Enne pidusöögi algust astusid kannupoisid rüütlite juurde. Igaüks teenis nelja rüütlit ja ulatas neile leige veega täidetud raske kuldvaagna. Kõrval seisis teener, kes ulatas rüütlitele valge käterätiku. Kõik andis tunnistust tohutust rikkusest. Üle saja vaagna kanti uksest sisse, iga nelja rüütli kohta üks. Seejärel asetati vaagnad lumivalgetele, kallihinnalisest lõuendist laudlinadele. Peremees võttis vett ja Parzival pesi temaga samaaegselt käsi. Üks krahvipoeg tõi neile siidist käterätiku, mille ta põlvitades ulatas. Iga lauda teenisid neli kannupoissi. Ühed lõikasid põlvitades toitu lahti, teised kaks kandsid ette. Siis veeresid saali neli vankrit kuldliudadega, mis kohe paigutati laudadele. Tänapäevalgi ei sööda kõigis peredes ühtemoodi, ka varemalt söödi enamasti lihtsamalt. Ruum
Mööbel. Sumeritel üldiselt lihtsavormiline, assüürlastel ja babüloonlastel massiivne, materjaliks puit, kaunistatud vask- ja pronksilustustega. Troonid ja toolid sirge kõrge seljatoega ja käsitugedega, toolide ja troonide jalad lõppesid lõvijalgadega, mis omakorda toetusid viinamarjakobarale või seedrikäbile. Kasutati ka inim- ning loomafiguuridena kujundatud tugesid toolidel. Taburetid lihtsa selge konstruktsiooniga, puidust. Mööblit kaeti narmaste ja tuttidega kaunistatud kallihinnalisest materjalist patjadega. Assüüria-babüloonia arhitektuurile, sisekujundusele ja mööblile iseloomulikke vorme kasutatakse ka Ahhemeniidide Iraani e. pärsia kunstis. 6.-5.saj eKr : Ahhemeniidide Iraani paleedes keskseks ruumiks kujunenud suure vastuvõtusaali - apadana - lagi oli toestatud suhteliselt hõredalt ( vahed kuni 8 - 8,5 m ) asetatud saledate sammastega ( suhe 1 : 13 ), sammaste kapiteeli moodustas kahepäine härg.
paiknevat 6-sambalist tiibhoonet. Neist suuremas, põhjapoolses, asus kord maaligalerii e. pinakoteek. Et läbi värava liikusid protsessioonid, on peaportikuse keskmine sammaste vahe (interkolumnium) väga lai 3,85 m. Oletatakse, et Propüleedes kasutati esmakordselt kreeka ehituskunstis raudtarindeid, sest hoone sees oleva joonia sammastiku arhitraavi ülapinna vagudes on leitud rooste jälgi. Propüleed on ehitatud kallihinnalisest penteelia marmorist, katus aga oli kaetud väga puhtast valgest marmorist kaetud katusekividega. Läbinud propüleed, seisis vaataja silmitsi Pheidiase poolt loodud 12 m kõrguse Athena Promachose pronkskujuga, protsessioonitee aga suundus Akropoli sügavusse, mille keskseks hooneks oli Neitsilikule Athenale pühendatud Athena Parthenoni tempel ( 447-438.a.eKr., arh. Iktinos ja Kallikrates). Oma nime olevat tempel saanud cellast eraldatud läänepoolse
annaabi.ee 
