tunnevad, kannatavad ja armastavad." Selle loosungi all valmisid Munchi edasised tööd. 1891. aastal korraldas ta Oslos järjekordse näituse. Valmisid ka esimesed šketsid kuulsast maalist "Karje". Seda maali peetakse tihtipeale esimeseks ekspressionistlikuks tööks ja äärmuslikuks näiteks Munchi fantastilistest nägemustest. Tööde "Karje" ja "Madonna" kurvilineaarsed jooned sisendavad rahutust. Vorm peaaegu taandatud kalligraafilisteks märkideks. "Karje" valmis lõplikult 1893. aastal. Aastal 1892 leidis aset kaks sündmust, mis hoogustasid juugendi arengut maalikunstis ja graafikas. Esimeseks oli Edvard Munchi näitus Berliinis, mis tekitas skandaali ja seetõttu kiiresti suleti. Näitus tekitas sellist segadust ja reaktsiooni avangardi vastu, et aastal 1899 asutati impressionist Max Liebermanni juhtimisel Berliini "Sezession". (Teiseks oluliseks sündmuseks oli Belgia rühmituse "XX" baasil loodud grupp "XI".) 1893
kuduvaid naisi, vaid peaksime kujutama elusaid, päris inimesi, kes hingavad, tunnevad, kannatavad ja armastavad" oli loosung, millest motiveeritult valmisid Munchi edasised tööd. Valmisid ka esimesed sketsid kuulsast maalist ,,Karje". Seda maali on peetud äärmuslikuks näiteks Munchi fantaasia abil maalitud nägemusest. "Karje" kujutab agoonias olevat persooni punase taeva all. Antud maalis on vorm peaaegu taandatud kalligraafilisteks märkideks. 1893. aasta detsembrikuus korraldas Munch näituse Unter den Lindenis. Tema samal aastal valminud kuulus teos ,,Surm haigetoas" tekitas palju ärevust kunstiseltskondades. Teoses kajastub jällegi ta õe Sophie surm. Sellel maalil on näha ka Edvard ja ülejäänud perekond. Samal aastal oli lõplikult valmis saanud tema üks kuulsamaid maale ,,Karje." Mõni aasta hiljem suri tema vend Andreas, see oli järjekordne saatusehoop kunstnikule, mis leidis kajastamist ka tema loomingus.
annaabi.ee 
