[13] Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks.Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud planeerimisseaduse kohases planeeringus [17]. Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba. Kallasraja laius on: veekogudel 4 meetrit; suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda. Kallasraja kasutaja ei tohi kallasraja kasutamisega kahjustada kaldaomaniku vara.
4.õige 5.ISO 14001 on üks keskkonnanormatiividest (õige) 5.keskkonnastandarard..........vale 6. E. Kumari tegeleb linnustiku kaitsega. (vale/ Punase raamatu toimetaja) 6.k.e.bear tegeleb millega (kalakasvatus vms)....õige 5. Täida lüngad 1. Säästva arengu seadus on…… sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega. … ……………………… 2.Vaba liikumist vee ääres võimaldab…4m…kallasraja seadus…kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ja asub kaldavööndis (VeeS).…………………. 3. Eesti noorim rahvuspark on………Soomaa…………………………….. 4. Eestis koostatakse planeeringutele…detail, üld, üleriigiline, maakonnaplaneeringud…………………………………. 5. I kategooria kaitsealune liik on………Euroopa naarits…………………………………. 6
kui sellega lubatav vee erikasutus ei kahjusta inimese tervist ega põhjusta suubla või põhjaveekihi seisundi halvendamist ulatuses, mis muudab need kasutamiskõlbmatuks. Ajutine vee erikasutusluba antakse ajaks, mis on vajalik suurema saastamise või kahju ärahoidmiseks. Kallasrada § 10 Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laius on: 1) laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; 2) teistel veekogudel 4 meetrit; 3) suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda. Kallasraja kasutaja ei tohi kallasraja kasutamisega kahjustada kaldaomaniku vara. Vee liigid § 13 Joogivesi on joogiks, toiduvalmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi. Kohalik omavalitsus
mis asub küll mitmeleeraõiguslikule isikule kuuluva kinnistu piires, kuid mille pindala on väiksem kui viis hektarit. Ka mitme eraõigusliku isiku kinnisasja piires asuv vooluveekogu (jõgi, oja), mille valgala onväiksem kui 25 km2 ning sellel asuv paisjärv ei ole avalikult kasutatavad. 16. Mis on kallasrada ja tema laiused? Kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutuseks määratud veekogu ääres. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; teistel veekogudel 4 meetrit; suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks 2 meetrit. 17. Mis on piiratud asjaõigus? Kellelgi on teatud õigused võõrale asjale. 18. Mis on isiklik servituut? Seatakse konkreetse isiku kasuks ja see tähendab, et ainult sellel isikul on õigus mingit asja kokkulepitud viisil kasutada. 19. Mis on reaalservituut, too vähemalt 3 näidet? Erineb isiklikest
millest ilmneb tahe piirata veekogu kasutamist, või kui tahe piirata veekogu kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. (Veekogu avalik kasutamine on suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine, kalapüük, veevõtt ning muul viisil veekogu kasutus, mis vastavalt veeseadusele ei ole vee erikasutus, avaliku kasutamise alla ei kuulu mootorsõidukiga vees või jääl liikumine) Kallasrada (KeÜS § 38) Avalikult kasutatava veekogu ääres on veekogu avalikuks kasutamiseks jäetud kallasrada Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest (ajutine kallasrada ). Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada (va § 38 lg 5 ja § 39 erandid) Kui ajutisel kallasrajal liikumine on takistatud, peab kaldaomanik tagama läbipääsu mujalt oma kinnisasjal, kui see ei ole talle ülemäära koormav
üksikelementide ja looduskoosluste määramine ja kohaliku kaitse alla võtmine ning kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 15) vajadusel rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine; 16) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine; 17) vajadusel korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal; 18) vajadusel kallasraja sulgemine keskkonnaseadustiku eriosas seaduses ettenähtud tingimustel; 19) vajadusel asula või rajatise kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohutuse vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel piirangute seadmine lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele; 10. Mis on detailplaneering? Detailplaneeringuga (DP) määratakse kindlaks, kuidas võib üht või mitut krunti täpsemalt kasutada, sh kas ja
(7) Veekogu, mis ei ole avalikult kasutatav, võib kasutada üksnes omaniku loal. Luba veekogu avalikuks kasutuseks eeldatakse olevat, kui veekogu ei ole piiratud ega tähistatud viisil, millest ilmneb tahe piirata veekogu kasutamist, või kui tahe piirata veekogu kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. § 38. Kallasrada (1) Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. (2) Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. (3) Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest (edaspidi ajutine kallasrada).
2) kinnistusraamatu ebaõige kande muutmise või kustutamise nõude (§ 65) tagamiseks (vastuväide). 3) omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks (keelumärge). 4) muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). 35. Millises osas on võimalik kinnistusraamatu kannetele tugineda? 36. Kui kaugele ulatub tavapäraselt kallasrada? Kallasraja laius on: 1) laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; 2) teistel veekogudel 4 meetrit; 3) suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda. 37. Millest koosneb korteriomand? Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KAASOMANDI- JA REAALOSA
on vajalik ülekaalukate huvide tagamiseks · Võõral maatükil (mitte ainult metsas nagu kehtivas õiguses) võib korjata teatud loodussaadusi nagu marju, mahalangenud oksi ja väikseid kive. · Lõket võib teha vaid omaniku loal või selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. · Kaldaomanik võib kallasrada tõkestada põhjendatud vajaduse korral, nagu maa kuivendamine, kuid ta peab tagama läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks. · Kallasraja võib ülekaaluka huvi, sh erahuvi, tagamiseks sulgeda tagades möödapääsu. Üheks sulgemise aluseks on vahetus läheduses paiknev õiguslikul alusel püstitatud ehitis. Loeng Keskkonnaalane "Riiklik" regulatsioon saab toimuda neljal viisil 1. Poliitika kujundamine (Arengukavad, strateegiad, juhendid jne) 2. Õigusloome (Riigikogu, või delegeeritud õigusloome haldusorganite poolt) üldkohustuslikud reeglid. 3
Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik Koosneb: · Linnualadest · Loodusaladest Rand ja kallas Ranna või kalda kaitse EM on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ja asub kaldavööndis (VeeS). Kallasraja laius on: laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; teistel veekogudel 4 meetrit; suurvee ajal 2 m Rannal või kaldal on: · ranna või kalda piiranguvöönd: Piiranguvöönd võib olla: 50, 100 või 200 m · ranna või kalda ehituskeeluvöönd: 25, 50, 100 või 200 m · ranna või kalda veekaitsevöönd: loe veeseadusest 12
inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Läänemerel, Peipsi järvel, Lämmijärvel, Pihkva järvel ja Võrtsjärvel on rand! o kallasrada – kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis o kallasraja laius: laevatatavatel veekogudel 10m, teistel veekogudel 4m, suurvee ajal 2mR o rannal või kaldal on: ranna või kalda piiranguvöönd ranna või kalda ehituskeeluvöönd ranna või kalda veekaitsevöönd LIIGIKAITSE liik – niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi
ole kinnisasja oluline osa. 24. Veekogu äärse kinnisomandi omaniku spetsiifilised kohustused. Kaldaomanik ei tohi talle kuuluva veekogu kasutamisel halvendada teiste kinnisasja seisundit ega kitsentada selle kasutamise võimalusi. Kaldaomanik ei või avalikus veekogus ja avalikult kasutavates veekogudes ehitada sildu või muid rajatisi, mis võiksid takistada veesõidukite liikumist. Veekogu omanik peab jatma veekogu äärde kaldareiba kallasraja kasutamiseks. 25. Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust. Maaparandus on maa kuivendamine, niisutamine ja maa veereziimi kahepoolne reguleerimine, samuti happeliste muldade lupjamine ning agromelioratiivsete, kultuurtehniliste ja muude maaparandushoiutööde tegemine maa tulundus maa sihtotstarbega maa ja maapiirkonnas paikneva põllumajanduslikult kasutatava elamumaa sihtotstarbega eluasemekohtade maa (edaspidi eluasemekohtade maa) viljelusväärtuse suurendamiseks
24. Veekogu äärse kinnisomandi omaniku spetsiifilised kohustused . Kaldaomanik ei tohi talle kuuluva veekogu kasutamisel halvendada teiste kinnisasja seisundit ega kitsentada selle kasutamise võimalusi. Kaldaomanik ei või avalikus veekogus ja avalikult kasutavates veekogudes ehitada sildu või muid rajatisi, mis võiksid takistada veesõidukite liikumist. Veekogu omanik peab jatma veekogu äärde kaldareiba kallasraja kasutamiseks. 25. Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust. Maaparandus on maa kuivendamine, niisutamine ja maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine, samuti happeliste muldade lupjamine ning agromelioratiivsete, kultuurtehniliste ja muude maaparandushoiutööde tegemine maa tulundus maa sihtotstarbega maa ja maapiirkonnas paikneva põllumajanduslikult kasutatava elamumaa sihtotstarbega
ei ilmne muudest asjaoludest. (Veekogu avalik kasutamine on suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine, kalapüük, veevõtt ning muul viisil veekogu kasutus, mis vastavalt veeseadusele ei ole vee erikasutus, avaliku kasutamise alla ei kuulu mootorsõidukiga vees või jääl liikumine) Kallasrada (KeÜS § 38) Avalikult kasutatava veekogu ääres on veekogu avalikuks kasutamiseks jäetud kallasrada Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest (ajutine kallasrada ). Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada (va § 38 lg 5 ja § 39 erandid) Kui ajutisel kallasrajal liikumine on takistatud, peab kaldaomanik tagama läbipääsu mujalt oma kinnisasjal, kui see ei ole talle ülemäära koormav
mida lähemal on jõgi ekvaatorile. Sellega moodustub läänekaldal järsak ja lauge idakallas. Nii on see Euroopa osa suurimatel jõgedel. 2. Tsentrifugaaljõud ilmneb jõe voolusängi kõverdumisel. S-kuju moodustumine. Selle tulemusena muutuvad jõesängid üha käänulisemaks. On seda tugevam, mida tugevam on voolukiirus. Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba. Kantserogeensed ained msg. keemilise koostise ja päritoluga ained, mis organismi sattudes võivad põhjustada või soodustada kasvajate teket. Keskkonnas leidub nii looduslikke kui tehiskantserogeene. Looduslikud on nt. seente tekitatud mükotoksiinid, tehislikud nt
Kaldaomanik ei või avalikus veekogus ja avalikult kasutatavas veekogus ehitada sildu või muid rajatisi, mis võiksid takistada veesõidukite liiklemist (AÕS § 160. Kaldaomaniku õiguste kitsendamine). Veekogu kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks. Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. §-s 142 (võõral maatükil viibimine) sätestatud kitsendused kallasraja suhtes ei kehti (AÕS § 161. Kallasrada). 19. Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust Maaparandus käesoleva seaduse tähenduses on maa kuivendamine, niisutamine ja maa veereziimi kahepoolne reguleerimine, samuti happeliste muldade lupjamine ning agromelioratiivsete, kultuurtehniliste ja muude maaparandushoiutööde tegemine maatulundusmaa sihtotstarbega maa viljelusväärtuse suurendamiseks või keskkonnakaitseks (Maaparandusseadus § 2. Maaparandus).
Riigi valduses on sisemeri, territoriaalmeri ja teised piiriveekogud, aga samuti seaduses nimetatud veekogud. Kalda omanik ei või veekogu kasutamisel halvendada teise kinnisasja seisundit ega kitsendada selle kasutamise võimalusi. Kalda omanik ei või avalikuks veekogus ehitada sildu ega muid rajatisi, mis võiksid takistada veesõidukite liikumist. Veekogu kalda omanik peab jätma veekogu äärde kaldale kaldariba kallasrajana kasutamiseks. Kallasraja kasutamise kohta kehtivad võõral kinnisasjal viibimise reeglid, välja arvatud see, et seal ei või viibida öösel ilma omaniku loata. Eraveekogust võivad teised isikud kala püüda ainult omaniku loal. Siseveekogus võib kala püüda igaüks. Mitme kinnisasja piires asuvast veekogust võivad teised isikud kala püüda, kui nad ei tekita kinnisvarale olulist kahju.
riku omandit! Liikumine – veekogud Avalik kasutamine: suplus, veesport, veel ja jääl liikumine, kalapüük Mootorsõidukiga vees või jääl liikumine EI OLE avalik kasutus! Mitteavalikult kasutatavat veekogu tohib kasutada üksnes omaniku loal (eeldatav luba, kui ei ole keelavaid silte) Purre, sild või mõni muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ja võib kasutada üksnes omaniku loal (eeldatav luba, kui ei ole keelavaid silte) Kallasrada – kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sh selle kaldal liikumiseks. ︎Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada! ︎Laevatatavatel veekogudel 10 m, teistel 4 m ︎Suurveeajal (kallasrada on üle ujutatud) 2 m
· metsastamine; · loodusliku rohumaana kasutamine; · ekstensiivselt kasutatava püsirohumaana kasutamine; · talvine taimkate põldudel; · väetise majanduslikust optimumist väiksemas koguses kasutamine. Põllumajandustootja hoolivust näitab veeobjekti ja selle ümbruse korrashoid: · allikad ja allikalised alad; · karstialade ja karstilehtrite ümbrus; · veekaitsealad vastavalt kaitsekorralduskavale; · veekogu kaldad, säng, puistu ja kallasraja hooldus, veekaitseribade loomine ja hooldamine, veeobjektidele juurdepääsu tagamine ja matkaradade hooldus, puhkekohtade hooldus. Joonis 3. Põhjavee loodusliku kaitstuse kategooriad22 3. VEEHOID 3.4 Põhja- ja pinnavee hea seisundi säilitamine 3.4.1 Hea seisundi säilitamine Veekogude ja põhjavee hea seisundi säilitamise ja mitterahuldavas seisundis veekogude olukorra parandamise nõude püstitab veepoliitika raamdirektiiv. Põhja- ja pinnavee hea
vilja oma valdusesse võtmisel. 6. Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Kitsendused: Avalikult kasutatav tee - omanik, kelle kinnisasja läbib selline tee, ei või takistada või lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena. Avalik veekogu - selle kalda omanik peab jätma kallasraja, kus inimestel on õigus viibida ilma omaniku loata. Omanik ei tohi takistada veesõidukite liikumist. Mets - maatükil kasvav mets on kinnisasja omaniku omand ja tal on õigus neid kasutada, arvestades seaduses olevaid kitsendusi. Teatud juhtudel võib riik kinnisasja võõrandada omaniku tahtest sõltumata. Seda võib teha ainult siis, kui eesmärk ei ole muudel viisidel saavutatav. Võõrandamise üle otsustab kas valitsus või kohalik omavalitsus. Võõrandamise saab vaidlustada. 7
kaaskodanike arvamust 204. Igaüheõigus ja selle seosed ruumilise planeerimisega Märkmeid mitmelt maalt (T. Muru) • Igaüheõigus on levinud üle kogu maailma, va. anglo-ameerika kultuuriga maades (nt USA, Kanada (mitte nii rangelt), Uus Meremaal, Austraalias, Suurbritannias (mõningate erinevustega eri osades), Teravmägedes!). Igaüheõigus ei ole Eesti või Skandinaavia maade eripära. • Taanis kehtib samuti kallasraja põhimõte, nagu Eestis. Kallasraja põhimõtet pole aga Norras, Rootsis ega Soomes. Neis maades lubab veepiirini kulgev omandipiir sulgeda kalda-ala võõrastele liikumiseks. • Šotimaal on formaalselt igaüheõigus olemas, kuid selle kasutaja võib sattuda teravasse konflikti maaomanikuga. Iirimaal ja Inglismaal on küll formaalselt omanikul õigus teised oma maalt minema ajada, kuid seda ei kasutata kultuurilistel põhjustel. Maasulgejatesse suhtutakse väga halvasti kohalikus ühiskonnas
kasutatavas veekogus ehitada sildu või muid rajatisi, mis võiksid takistada veesõidukite liiklemist. Kallasrada. Veekogu kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks. Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. Ühe kinnisasja piires oleval eraveekogul ei ole kallasrada, kui see veekogu ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. Veeseadus kallasraja laius on: 1) laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; 2) teistel veekogudel 4 meetrit; Avalikust veekogust ja avalikult kasutatavast veekogust võib igaüks kala püüda, kui seadusest ei tulene teisiti. Eraveekogust võivad teised isikud kala püüda ainult veekogu omaniku loal. METS Kinnisasja omanikul on õigus kasutada maatükil kasvavat metsa ja muud looduslikku taimestikku, arvestades seaduses sätestatud kitsendusi
näiteks kinnisasjal ehitamist või süvendamist kui see võib tekitada kahju naaberkinnistule, keelavad kahjulike mõjutuste (gaasi, suitsu, auru, tahma jms) tahtlikku suunamist naaberkinnisasjale jne. Avalik-õigusliku isiku omandis olev veekogu on avalik. Kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks. Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. Kallasraja kohta ei kehti võõral kinnisasjal viibimise reeglid. Eesti Põhiseaduse kohaselt võib omandit võõrandada omaniku nõusolekuta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Sund- võõrandamise otsustamine on antud Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse pädevusse, igaüks võib sellise võõrandamise vaidlustada või pöörduda kõhtusse hagiga vaidlustamaks vara võõrandamist, hüvitust ja selle suurust.
Maksustamine on vargus (kui võtab tööga teenitud või pärandusena saadud raha) ning orjus (kui paneb inimesed osa oma tööajast tööle valitsuse heaks). Neilt, kellel on, võetakse jõuga (praegusel ajal mitte enam vägivallaga, vaid seaduse jõuga) ära see, mis õigusega (rikkale) omanikule kuulub. Vargus ja röövimine päise päeva ajal on nii progressiivne maksustamine, omandile mingisugustegi piiride seadmine, kas või kallasraja seadus või igameheõigus metsas. Rikkuse ümberjagamine rikkuse juurdeloomise asemel on vasakpoolsete peamine viis võimul püsida. Peenike nipp seisneb vaid selles, et neid, kellelt röövitakse, peab olema vähem kui neid, kellele tundub, et nad röövsaagi jagamisest kasu saavad. Eriti ärritav on parempoolsete arvates see, kui rahvale kinnitatakse, et inimestel on “õigus” tasuta haridusele ja suurele pensionile. Sisuliselt
annaabi.ee 
