Kallasmaa, T. (2003). Isiksus ja kohanemine. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 139-168. Isiksus ja kohanemine Kohanemine- toimetulek välis- ja sisekeskkonna nõudmistega. Kohanemise üheks liigiks on stressiga toimetulek. Stressireaktsioonid- teadlikud ja tahtlikud (nt rääkimine, kirjutamine) ja mitteteadlikud (nutma puhkemine). *Probleemolukord- mõte:mul on probleem- füsioloogiline stressireaktsioon (see on aluseks võitle-või-põgene-reaktsioonile) Psühholoogiline stress- tekib siis kui in. annab esmase hinnangu, et olukord on ähvardav ja teisese hinnangu, et tal napib ressursse sellega toimetulekuks. Kohanemisvõimelisus ei seisne strateegiate kasutamises, vaid in suutlikkuses hinnata olukordi ja oma ressursse ning toimida nii, et psüh heaolu säilib. (nt depressiooni ja ärevushäire puhul ei ole hinnangud, meeleolu ja käitumine vastavuses välise olukorraga) 3 tüüpi stressih...
neurootilisusega inimestele tunduda ületamatu. Olukorda negatiivselt tõlgendades on suur tõenäosus langeda masendusse ja sellega oma olukord veelgi lootusetumaks muuta. Neurotismi vastandiks võime pidada ekstravertsust. Mis on kahtlemata üks olulisemaid omadusi toimetulekul. Ekstravertsus soosib tegutsemist ja on seotud ratsionaalse mõtlemisega, ning korreleerub positiivse toimetulekuga. (McCrae, Costa 1986). T. Kallasmaa (2003: 161) on kirjutanud ,,Võib oletada, et kogemustele avatud inimesed tõlgendavad stressiolukorda erinevates vaatenurkadest ning kasutavad rohkem erisuguseid toimetuleku viise". Suurema ekstravertsusega inimesed on ka sotsiaalsemad. Sotsiaalsus kui isiksuslik joon näitab suhtumist teistesse inimestesse, väljendudes kui usalduslik, otsekohene ning pehmeloomuline inimene on. Arenenud sotsiaalsusega inimesed on positiivsed ning aktiivsed tegutsejad
Hõbe Kristiina Moosel Janar Saar Raul Kallasmaa Miks ostetakse hõbeehteid ja hõbemünte? Ilus Ravivad omadused Väike allergia võimalus Uhke metall Hea investeerimiseks Ajalugu Münt säilib paremini kui paberraha Kus kasutatakse hõbedat? Elektrisüsteemid Elektroonika Meditsiin Ehete valmistamine Müntide vermimises Materjali tööstuses (rõivad) Kumba eelistada, kas investeerimist hõbedasse või hõbedaaktsiatesse? Investeering hõbedase: Ei maksa intresse Lihtsam müüa kui osta Väärtustatud igal pool
Putukate vastased vahendid Hannes Heiskonen Lendar Piir Kaspar Kallasmaa 9D Herilasemürk · KAPO herilase ja parmu mürk. · Sisaldab biotsiidi, D- trans-tetrametriini ja D-fenotriini. · Inimestele meeldiva lõhnaga, kuid VÄGA MÜRGINE. · 400ml maksab 5.15 eurot. Permaplus emulsiooni kontsentraat putukate tõrjeks. · 100ml konsentraati segatakse kuni 6l veega-sellega saab katta kuni 100m2 pinna. · Lõhnatu, ei jäta plekke, püsib pinnal 3-6 kuud . · 100ml maksab 19 eurot.
Sisaski võimast ,,Mis maa see on?" oli mahedate puhkpillide saatel Lenna Kuurmaa käheda hääle poolt esitatuna väga huvitav kuulata. Sarnaselt teistele lauludele oli uudne Mihkel Raua sõnadele loodud laul ,,Kuis kulgeb kuu?", mis juba ammu minu lemmikute hulka on kuulunud. Pillidest jäi eriliselt meelde fagott, mis sümpatiseeris madala kõlaga otsekui juhtides kogu kontserti. Lisaks fagotti mänginud Rene Sepalaanele olid pillidega esindatud Riivo Kallasmaa- oboe, Andreas Aben- klarnet, Meelika Mikson- metsasarv ja Eneli Hiiemaa- flööt. Pillide kooskõla oli suurepärane ja äärmiselt nauditav. Pärast poolteist tundi kestnud muusikaelamust valdas mind suurepärane tunne. Sügavamõttelised, rahulikud ja kaunikõlalised laulud muutsid olemise palju rõõmsamaks- see õhkkond mis kontserti ajal tekkis oli hingematvalt sügav ja ilus. Tõeliselt hea algus kohe-kohe algavale jõuluajale. Oleks võimalust, läheksin ka teist korda seda sama
Leedu muusika Leedu on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul. Leedu on lõunapoolseim Balti riikidest. Ta piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. Leedu kuulsamad muusikud on: 1)Mūza Rubackytė (sündinud 19. mail 1959 Kaunases) on leedu pianist ja muusikapedagoog. Juba 7-aastasena tegi ta debüüdi professionaalse pianistina. Olles 13- aastane võitis Leedu noorte pianistide konkursi ja sai võimaluse minna õppima Moskvasse Tšaikovski nimelisse konservatooriumi. Ta õppis Jakov Flieri klassis. Järgnesid võidud mitmetel suurtel konkurssidel ja esinemised üle terve Nõukogude Liidu. Aastast 1991 elab Pariisis. 2) Antanas Budriūnas (20. juuni 1902 Pabirže, Biržai rajoon – 5. detsember 1966 Vilnius) oli leedu helilooja, koorijuht ja õpetaja. 1922–1938 õppis ta Kaunase muusikakoolis ja konservatooriumis laulmist, klaverit, komponeerimist ja koorijuhtimist. Ta töötas muu hulgas Kaunas...
See muudatus ei ole aga tähendanud murdeuurimise sisulise tähtsuse ja osakaalu vähenemist EKIs. EKIs on murdeuurijatena praeguseni tööl enamik neist teadlastest, kes juhtisid murdesektori projekte ka aastal 1992. Sektori teaduslik produktsioon on olnud erakordselt rikkalik. Peaaegu kõiki EKI praeguseid murdeuurijaid ühendab kuulumine sõnaraamatu töörühma (Anu Haak, Evi Juhkam, Varje Lonn, Helmi Neetar, Piret Norvik, Vilja Oja, töörühma juht Jüri Viikberg). Marja Kallasmaa uurib kohanimesid. Järelkasvu on sektor saanud rohkem TPÜ lõpetanutest. Neist Kaire Pihelgas ja Taimi Rosenberg on osalenud Helmi Neetari poolt juhitud Hargla morfoloogia projektis. TÜ lõpetanud Mari Kendla, kes uurib eesti kalanimetusi, on TPÜ doktorant (juhendaja Viikberg). Endised murdesektori juhatajad Mari Must ja Valdek Pall on jätkuvalt olnud teaduslikult aktiivsed ja avaldanud mitmeid uusi uurimusi. EKI murdesektori suuremateks töödeks on olnud ,,Eesti murrete sõnaraamat"
Nimed jagunevad: kohanimed ehk toponüümid ja isikunimed ehk antroponüümid. Nimeuurimine sai alguse kohanimede uurimisest, alles hiljem hakati uurima kohanimesid. Eestis hakkasid kohanimesid uurima Eestis elavad baltisakslased 19.sajandil. Nad uurisid põhiliselt vere lõpulisi nimesid. Tänapäevane nimeuurimine Eestis sai alguse 1960. aastatel. Keskne nimeuurija oli siis Valdek Päll, kes oli keskendunud peamiselt Põhja-Tartu kohanimedele. Hetkel tegeleb kohanimedega Marja Kallasmaa, kes on keskendunud Saaremaa kohanimedele. Hiljem on ta uurinud ka Läänemaa kohanimesid ning vanu isikunimesid. Teised kohanimeuurijad, kes teevad oma põhilist tööd Võrumaal, on Evar Saar ja Marika Paster. Uuema aja uurija on veel Marit Alas, kes on lõpetanud Tallinna Ülikooli ja uurinud kohanimede muutumist ning Saaremaad 20. sajandil. Nimed tekivad nendele kohtadele, mida on vaja nimetada. Kohanimed muutuvad seoses looduse muutumisega
erinevate rahvuste vms suhtes. Samas, vägivald pole aktsepteeritav, seega on selline juhus väga selgelt erand. Tihti jagavad inimesed end kahte gruppi: õnnelikud ja õnnetud. Esimestel läheb korda kõik, mida iganes nad ka ette võtavad ning neil näib olevat kõik olemas. Teistel aga kisub kõik kiiva ja nad näivad olevat elu hammasrataste vahele jäänud. Küsimust :"Kuidas saada õnnelikuks?" esitatakse tihtilugu psühholoogidele. Tartu Ülikooli psühholoogia osakonna doktorant Talvi Kallasmaa on öelnud, et nii võibki olla, et inimesed jagunevad kaheks: need, kes on sündinud õnnelikud ja need, kes on sündinud õnnetud. See võib tulla sellest, et usutakse, et inimene ei oma enda üle sellist kontrolli, et suudaks end muuta õnnelikumaks. Pigem arvatakse, et inimese elu sõltub vaid välistest teguritest, so teistest inimestest ja sündmustest. Psühholoogid on oma uuringutes aga avastanud, et üheks selliseks seesmiseks omaduseks, mis mõjutab õnnetunnet, on see, kuivõrd
Vilja Oja. Eesti kirjakeele sõnavara uurimise, kogumise, seletussõnastiku koostamisega (ilmub vihikutena) tegelevad Rudolf Karelson, Margit Langemets, Urmas Sutrop ja Ene Vainik. Keelekorraldusega, keelenõuande ja terminoloogiatööga tegelevad Tiiu Erelt, Henn Saari, Rein Kull ja Maire Raadik. 1960., 1976., 1999. ja 2006. aastal on ilmunud õigekeelsussõnaraamatud. Nimeuurimise ja korraldusega tegelevad Peeter Päll, Valdek Pall ja Marja Kallasmaa. Kirjakeele grammatilise ehituse uurimine ja akadeemilise grammatika koostamine algatati 1950ndail: TRÜ keskendus foneetikale ja morfoloogiale, Keele ja Kirjanduse Instituut Tallinnas aga süntaksile. Tartus ilmusid vihikud, süntaksist ilmus 1974. aastal ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I". 1970ndail koostati uus projekt, kaheosaline ,,Eesti keele grammatika" 1993, 1995 (M. Erelt jt). Praegu uurivad sõnaliike Silvi Vare, Heete Sahkai ja Maria- Maren Sepper
kohta iial öeldud. ,,Murretes on palju teaduse tuuma, ka vana aja tundmist, sest keel on ju terve inimese elu suur ilmutaja." (J. Hurt) 15 8. Kasutatud kirjandus Keem, H. 1970. ,,Tartu murde tekstid." Tallinn: Valgus Pajusalu, K., Hennoste, T., Niit, E. Viikberg, J., Päll, P. 2002. ,,Eesti murded ja kohanimed." Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus Peebo, K., Peegel, J. 1989. ,,Igal puul oma juured." Tallinn: Eesti Raamat Koost. Juhkam, E., Kallasmaa, M., Lonn, V., Raud, P., Ross, E. 1982. ,,Väike murdesõnastik I" Tallinn: Valgus Koost. Haak, A., Juhkam, E., Kallasmaa, M., Kask, A., Niit, E., Norvik, P., Oja, A., Simm, J., Viikberg, J. 1982. ,,Väike murdesõnastik II" Tallinn: Valgus http://www.eki.ee/murded/ 16 9.Lisad 9.1 Kaart 1 (Eesti murdealad) 17 9.2 Kaart 2 (Tartu murde alad) 18
kultuuri sees, enne kui märkab kohanemisraskusi. Olenemata sellest, kuidas võõrasse kultuuri satutakse, elavad tulijad läbi kohanemisperioode, mis kõik ei ole sugugi meeldivad. Nii mõnedki inimesed peavad kohanemisraskusi isiklikuks probleemiks ega julge sellest kellegagi vestelda. Kui aga teatakse, et selliseid probleeme tuleb ette kõigil ja neid osatakse oodata, siis saadakse neist ka kiiremini ja kergemini üle. Talvi Kallasmaa (2003, lk 143) selgitab, et kohanemisvõimelisus ei seisne strateegiate kasutamises, vaid inimese suutlikkuses hinnata olukordi ja omaenda toimetulekuressursse ning toimida vastavalt neile nii, et psühholoogiline heaolu säilib või taastub. See tähendab, et kohanemise seisukohalt on oluline inimese võime analüüsida ümbritsevat keskkonda ja iseennast ning reguleerida oma käitumist, mõtlemist, tahet ja emotsioone.
Kõige populaarsem on Facebook 25-30 aastaste noorte hulgas, neile järgnevad vanuserühmad 19-24 ja 31-36. Facebooki kasutajaid, kes on 55+ aastased on Eestis vaatamata oma eale juba üle 64 tuhande. ,,Pikemas perspektiivis Facebooki kasutajaskond pigem vananeb ja noored siirduvad rohkem 10 keskkondadesse nagu Instagram, Twitter, Youtube ja Snapchat. Edukad brändid juba suudavad aga jagada oma sõnumeid kõigis neis kanalites." (Kallasmaa 2015) 2.1.1. Postitused Facebookis Facebook on suhtlusvõrgustik, kus on võimalik postitada postitusi. Postitusi postitatakse väga tihti. Postituse postitamise üldiseks ideeks on kirja panna enda mõtted ning seda oma sõprade ning tuttavatega jagamine. Lisaks on postituste nägijatel võimalik postitusele vastav emotsioon klikkida. Eelnevalt oli Facebookis võimalik postitusele panna vaid "meeldib" ning juhul kui postitus ei meeldinud, sai meeldimine panemata jätta.
polnud mäletamist väärivana meelde jätnud, vastukaaluks ,,ei mäletanud" Sherlock mitte midagi päikesesüsteemist ja selle toimimisest, väites, et Tema töös ei muuda see midagi. 4. KASUTATUD KIRJANDUS JA ALLIKAD 1. Tulving, E. 2002. Mälu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2. (Allik, J. (2002). Endel Tulving ja mälu E.Tulving, Mälu (lk. 9-31). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus) 3. Veebiakadeemia. Refereering Endel Tulvingu videoloengust. Toimetanud Astra Kallasmaa http://veebiakadeemia.ee/puramiidi-tipus/endel-tulving/mis-on-malu/ . november 2013 4. Euroopa Liidu rahastatav teavitusprojekt. ELDEM. http://www.eldemproject.eu/est/g17s55 . november 2013 5. Orav, L. Toitumistarkus.http://toitumistarkus.ee/7-supertoitu-malu-parandamiseks/. november 2013 6. Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 Unported License. Sissejuhatus Psühholoogiasse:Mälu. http://eek-malu.weebly.com/index.html . november 2013
algtähendust, päritolu ja muutumist).
Toponüümika (
Päll, Peeter 1998a. Võru keel kohanimedes. -- Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Võro Instituudi toimõtisõq 3. Tarto-Võro, lk 6167. Päll, Peeter 1998b. Väliskohanimede õigekiri. -- Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 411426. Päll, Peeter 1999. Maailma kohanimed. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn. Päll, Peeter 2002. Franckrike maast Prantsusmaani. Pilk võõrnimede kujunemise vanemale ajaloole. -- Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, lk 199215. Saareste, Andrus 1934. Tallinna praegusest nimest. -- Eesti Kirjandus, nr 3, lk 120127, nr 4, lk 164174. Saari, Henn 1963. Pärisnime mõiste. Diplomitöö. Tartu. (Eesti k kateeder.) Saari, Henn 1998a. Termin nimi onomastika ja sätestu piirimail. -- Õiguskeel, nr 2, lk 2934. Saari, Henn 1998b. Termin nimi onomastika ja sätestu piirimail. -- Õiguskeel,
Kui seni oli hindamisraamatu nimesid püütud analüüsida kaootiliselt, siis Johannsen suutis välja mõelda süsteemi. Ta oli ajaloolane ja oskas dokumente analüüsida ka tekkeloo seisukohast. Ta pani tähele, et kohanimed on geograafilises järjestuses. Ta tegi enda meelest sellega kindlaks ka Taani misjonäride marsruudid. Hiljem on olnud oluline Valdek Pall, kes uuris Põhja-Eesti kohanimesid. Tänapäeval on oluline Marja Kallasmaa (Saaremaa ja Hiiumaa). 12) Linnatoponüümikat on mõjutanud Eestis kasutatud keeled läbi aegade. Linnad on olnud kosmopoliitne keskkond, kus on olnud palju eri rahvusi. Ka linnanimed on olnud mitmekeelsed. Vanimad tänavanimed on 13. sajandist pärit ladina- ja alamsaksakeelsed nimed. Vanimad kirjapanekud on säilinud 14. sajandist (Tallinn 1313: forum ehk Raekoja plats). Pärnu ja Tartu kirjapanekud on hilisemad, 16. sajandist.
hindamisraamat Eestimaa nimekiri. Nimekirja nimele püütud leida vaste tänapäeva Eestis. Umbes 490 nime loendis, nendest kümmekond sellised, mille kohta pole mingeid jälgi võimalik leida. Suur osa on täiesti usutavad. Pärast sõda: Alvre. vere lõpulised sõnad. Valdek Pall suurkuju uurimises. Piirkondlike uurimiste sari. Leidis, et tuleb uurida detailselt üksikpiirkondi. I köide üksiknimetaja sõnastik. Jaak Simm. Töö jäi pooleli. Teemaks Setumaa kohanimed. Maarja Kallasmaa siiani teinud lõviosa kohanimeraamatu artiklitest. Nimeuurimise keskus kogunenud Võrru. Kui Eesti kohta tehakse kaarte, siis inimesed koguvad kaartide seisukohtadelt nimesid. KOHANIMEKORRALDUS. Nime tuum on suure algustähega, liigisõna väikesega. Teise või kolmanda sõna kirjutame ka suure tähega, isegi kui seda tavaliselt ei teeks. Hargtäiend liitub sidekriipsu abil (Suure-Aguli tänav). Kui tegemist kujundliku sõnaga, pole tegu liigisõnaga. Kokku- ja lahkukirjutamine:
ERICH BURGET Tele2 2100 0.0287062752 MART KANGUR EMT 2400 0.0306670392 MAREK MELESHKO EMT 500 0.033263591 AIVAR VENNO Tele2 2500 0.0417408431 ROBERT LAUD Elisa 1800 0.0421581049 VILJAR SAAR EMT 2500 0.0446132909 TANEL LUMISTE Elisa 600 0.0450187508 ALAR SASS Tele2 1000 0.0451301906 KARL-GUSTAV KALLASMAA EMT 2000 0.0468259025 INDREK SANG EMT 700 0.0475496144 VALLO PAISUJÕE Elisa 2100 0.047737023 SILVER KUUS Tele2 2000 0.0495545581 EIKE HELLERMA Tele2 2700 0.0516917284 AIVAR PARK EMT 700 0.0531296998 KALEV RAUDSEPP Tele2 600 0.0564801153 VILLEM LOIGOM EMT 1800 0.0577431055
kokkupuuted geograafia, eelkõige kultuurigeograafiaga. Nimelt tegeleb kultuurigeograafia kohanimedega ehk toponüümidega, isikunimedega tegeletakse vähem. Lisaks isiku- ja kohanimedel on nimed ka nt koduloomadel, taevakehadel, laevadel vääriskividel, loodusnähtustel jm. Eestis on nimeteadus suhteliselt hästi arenenud, kuid ainult toponüümidele spetsialiseerunud uurijaid on vähe. Tuntumad uurijad on Peeter Päll- maailma kohanimed, Marja Kallasmaa- Saaremaa ja Hiiumaa kohanimed, Evar Saar- Lõuna-Eesti kohanimed. Institutsioonidest tegeleb sellega eesti keele instituut tallinnas. Geograafidest on tegelenud sellega Varep, Kurs, Tiik ja Paatsi. Kohanimed- tähistavad kohti maapinnal ehk geograaflisi objekte. Rohkem on nimesid paikades, kus inimene aktiivsemalt tegutseb, samuti seal, kus maastikuvormid on mitmekesised. , nt rannaalad. Võimalik on välja arvutada nimetihedus see on kui palju tuleb kohanimesid ühe km2 kohta
Audi 585NIG 13312 ARGO VÖÖRMANN Tele2 Toyota 309MGB 3531 ASSO LAIDO EMT Mazda 830KUK 4892 TIIT MÕTTEMEISTER EMT BMW 759CMF 10080 TIINA SAMARÜÜTEL EMT Volkswagen 366ARY 13072 AAVO MARTIN Elisa Mazda 758JGJ 11934 MERLE KÕRGEMÄE Elisa Volkswagen 44SSY 18262 DMITRI TSEREPANOV Elisa BMW 787SBI 9612 KARL-GUSTAV KALLASMAA EMT Ford 365NNO 15534 CARTEN ASSOCIATE EMT Ford 965PFX 12341 AIVAR VENNO Tele2 Toyota 119NBY 16852 LAURI KREEK EMT Honda 804FLX 1193 TEET VERDALE EMT Audi 658IHR 18909 KRISTA UUDLA Tele2 Volkswagen 988TJM 16585 SULEV LUIGA EMT BMW 116ASJ 3566 KARIN TÄLL EMT Ford 189RHL 12969 TIINA LIINAK Tele2
266 414 Kadastu Janar Võru 03:16:10 M21 1781 2702 Kahro Rein Tallinn 04:35:58 M21 2341 1924 Kaik Kaido Harju 05:39:31 M21 2292 1941 Kalda Meelis Tallinn 05:28:41 M21 1221 1296 Kaljumäe Anti Harju 04:06:29 M21 1940 1778 Kaljuvee Lauri-AndresTallinn 04:48:39 M21 2381 2903 Kall Andres Tallinn 05:58:58 M21 619 1326 Kallasmaa Sander Tallinn 03:36:54 M21 2126 2187 Kalle Rein Põlva 05:03:48 M21 2143 1624 Kallikorm Janno Tallinn 05:05:46 M21 1017 2921 Kallio Janne Soome 03:56:32 M21 2125 2054 Kalm Aigar Harju 05:03:24 M21 1052 1076 Kalmus Rando Harju 03:58:42 M21 1251 2611 Kalnins Martins Läti 04:07:51 M21 211 349 Kalvershs Maris Läti 03:12:16 M21
ɉȺɇȺɋɖȿ, ɘ. 1978. ɂɫɬɨɪɢɹ ɩɨɞɥɢɧɧɨɝɨ ɞɠɚɠɡɚ. Ʌɟɧɢɧɝɪɚɞ: Ɇɭɡɵɤɚ. ɋɌɊȺȼɂɇɋɄɂɃ, ɂ. 1963. ɏɪɨɧɢɤɚ ɦɨɟɣ ɠɢɡɧɢ. Ʌɟɧɢɧɝɪɚɞ: Ƚɨɫɭɞɚɪɜɫɬɜɟɧɧɨɟ ɦɭɡɵɤɚɥɶɧɨɟ ɢɡɞɚɬɟɥɶɫɬɜɨ. 134 Teatmeteosed BAUMANN, E., HOLOZSERT,V., OJATALU, U. jt. 1996. Poliitilised arreteerimised Eestis 1940–1988 (§58). Tallinn. EELHEIN, E., JÕGI, E.-P., KALLASMAA, J. 1990. Eesti muusika biograafiline leksikon. Tallinn: Valgus. FEATHER, L. 1960. The Encyclopedia of Jazz. New York: Horizon Press. HAAN, K., AASSALU, H., PAALMA, V. 2000. Eesti teatri biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopee- diakirjastus. HABELA, J. 1972. Muusika sõnastik. Tallinn: Eesti Raamat. KERNFELD, B. 2002. The New Grove Dictionary of Jazz I, II, III. New York: Macmillan Publishers Limited. KLEIS, R. (peatoim). 1934. Eesti entsüklopeedia 4. Tartu: Loodus. KLEIS, R
annaabi.ee 
