· lihade juures täpsusta jaotustükk (filee vms) · kalade juures täpsusta kas nahaga või nahata tükk, terve kala vms · pähklite juures täpsusta kas koorteta, mis liiki vms · kohupiima ja toorjuustu juures tuleks täpsustada kas maitsestatud või maitsestamata · piimatoodete juures märgi ära rasvasuse % · kui on oluline juustu sort, tuleks see ka täpsustada juust Parmesani · ühikud on ühtsed, nii nagu ka kalkulatsioonides kg/ l/ pott (maitseroheline) · toorainet tellitakse ümardatult kahe kohani peale koma 0,025=0,03; või 0,355=0,36 8 TOORAINE ÜHIK KOKKU PEAROOG JÄRELROOG Puu- ja köögiviljad 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
lihade juures täpsusta jaotustükk (filee vms) kalade juures täpsusta kas nahaga või nahata tükk, terve kala vms pähklite juures täpsusta kas koorteta, mis liiki vms kohupiima ja toorjuustu juures tuleks täpsustada kas maitsestatud või maitsestamata piimatoodete juures märgi ära rasvasuse % kui on oluline juustu sort, tuleks see ka täpsustada juust Parmesani ühikud on ühtsed, nii nagu ka kalkulatsioonides kg/ l/ tk (muna) toorainet tellitakse ümardatult KOKKU-lahtris kahe kohani peale koma 0,025=0,03; või 0,355=0,36 14 TOORAINETE LADUSTAMINE JA SÄILITAMINE LAORUUM TOORAINE LAORUUMI SÄILIMISAEG TEMPERATUUR 15 LAUA EELKATE
Ühe lehma kohta saame vastavalt skeemil toodud arvudele järgmised koefitsendid: mullikaid ühe lehma kohta 68:100=0,68; vasikaid müügiks ühe lehma kohta 62:100=0,62; Praaklehmi ühe lehma kohta 25:100=0,25 Nuumaloomade puhul leitakse kattetulu põhimõtteliselt samamoodi nagu lüpsilehmade korral. Arvestatakse saadav sissetulek ja kõik nuumalooma üleskasvatamisega seotud muutuvkulud vasikast või põrsast kuni tapaküpse loomani. Loom saab sööta vastavalt vanusele ja massile. Kalkulatsioonides arvestatakse keskmise söödakuluga. Kõik arvestused, tehakse tapaküpsete loomade kohta. Kui talus on loomi, mida antud aastal ei müüda, tuleb arvestada pikema pidamisperioodiga. Vastupidi on aga peekonikasvatuses, kus looma üleskasvatamiseks kulub vähem kui aasta. Toodangu planeerimisel tuleks arvestada ka väljalangevuse protsenti. Selleks suurendatakse vastavalt ,,ostetud" vasikate ja vähendatakse tapaküpsete nuumveiste arvu. Tulude-kulude eelarve T-k eelarve koosneb kahest osast
kommertsvõlakirjad (ettevõtete võlakirjad). Riiklikud võlakirjad on üks riigi rahaliste vahendite hankimise meetodeid. Mis puudutab võlakirjadega seotud riske, siis riiklikel võlakirjadel on kindlasti kõige väiksem riskitase riigi võimalused pankrotiks on vähetõenäolised. Loomulikult oleneb see ka riigist tema poliitilisest situatsioonist ning finantssüsteemi usaldusväärsusest. Riiklike võlakirjade intressimäär on tihti kasutusel ka erinevates finantsalastes kalkulatsioonides kasutatava riskivaba tulumäärana. Munitsipaalvõlakirjad on rahaliste vahendite hankimise meetodiks kohalikele omavalitsustele, kuid ka erinevatele riiklikele asutustele (koolid, haiglad jne). Munitsipaalvõlakirjad on arenenud riikides populaarsed oma maksusoodustuste tõttu. Kommertsvõlakirjad (ettevõtete võlakirjad). Võrreldes riiklike võlakirjadega on kommertsvõlakirjad üldjuhul suurema riskiga, mis tuleneb ettevõtete võimalusest muutuda maksejõuetuks
2 m sügavuseni. Kokku umbes 600 m3 läbiimbunud pinnast. Kaevandamine Maardlaid rajati ennaktempos, mis oli vajalik Leningeradi varustamiseks energia ja põlevkivigaasiga. Kaevandamine oli väga halvasti organiseeritud, peamisteks probleemideks oli suurte kadudega kaevandamine ning kõrvalsaaduste kasutamata jätmine."Põhiline on see, et Nõukogude Liidu ajal polnud maavaradel hinda, mis lubanuks nende tootmist, toomata jätmist või kaevandamise tulemusel rikutud maapinda majanduslikes kalkulatsioonides arvestada." (Nõukogude okupatsiooni poolt tekitatud keskkonnakahjud;lk 75) [3] "Tööstusest tulenev õhu saastatus on mõjunud kahjulikult Kohtla-Järve, Kiviõli ja Maardu piirkonna metsadele ning vähendanud nende looduslikku juurdekasvu kohati üle 50%." (Valge raamat) Sillamäe tööstuskompleks ja jäätmehoidla Sillamäe jäätmehoidla rajamise vajadus tulenes aastatel 1948-90 toimunud intensiivse ja
Agency tulud ja kulud, mis toimivad ärilisel põhimõttel, peavad olema eelarvestatud eraldi arvel. 3. Kõik tulude ja kulude prognoosid, koos tegevuskontode ja bilansiga peab esitama igal aastal eelnevalt komisjonile, nõukogule ja üldkogule ülevaatamiseks. • Euroopa Majandusühenduse asutamislepinguga (jõust. 1958) nähti ette ühenduse rahandussätete osas järgmised üldpõhimõtted: 1. Kõik ühenduse tulu- ja kuluartiklid võetakse arvesse igaks eelarveaastaks koostatavates kalkulatsioonides ja näidatakse ära eelarves. 2. Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. 3. Eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest, ilma et see piiraks muid tulusid. 4. Eelarves näidatud kulud kinnitatakse üheks eelarveaastaks. 17 5. Kinnitati reegel, kui eelarveaasta alguses eelarvet ei ole veel kinnitatud, siis ei või üheski kuus kulutada suuremat summat kui üks kaheteistkümnendik eelneva eelarveaasta eelarveassigneeringutest. 6
Kuid on olemas ka nn. tähtajatuid võlakirju, millel puudub aegumistähtaeg. Eestis pikaajaliste võlakirjade turg sisuliselt puudub, seda nii riigi kui erasektori osas. Emitent Riiklikud võlakirjad on üks riigi rahaliste vahendite hankimise meetodeid; kõige väiksem riskitase riigi võimalused pankrotiks on vähetõenäolised. Riiklike võlakirjade intressimäär on tihti kasutusel ka erinevates finantsalastes kalkulatsioonides kasutatava riskivaba tulumäärana. Munitsipaalvõlakirjad on rahaliste vahendite hankimise meetodiks kohalikele omavalitsustele, kuid ka erinevatele riiklikele asutustele (koolid, haiglad jne). Munitsipaalvõlakirjad on arenenud riikides populaarsed oma maksusoodustuste tõttu. Kommertsvõlakirjad (ettevõtete võlakirjad). Suurema riskiga, mis tuleneb ettevõtete võimalusest muutuda maksejõuetuks. Ettevõtte jaoks on see väljendumas kõrgemas intressikulus, investori jaoks aga suuremas
26 uk=rk*L; kus rk - kütuse hind, kr/l. Kütuste ja määrdeõlide hinnad muutuvad sageli. Põllutöödel on soovitatav arvestada kulutatud kütuse maksumust sinise diiselkütte hinna kaudu. Kulud määrdeainetele Liikurmasinate juures kasutatakse tavaliselt 3-5 erinevat määrdeainet, mahuliselt kulub kõige enam diisliõli. Õlisid vahetatakse korralise hoolduse käigus ja lisatakse veidi ka igapäevase hoolduse ajal. Soome kalkulatsioonides arvestatakse diisliõli kuluks keskmiselt 1,2% diiselkütte mahust. Vanematel venemaist päritolu traktoritel võib diisliõli kuluks arvestada 1,5 2,0% diiselkütte mahust, väga kulunud mootori korral võib see olla veelgi suurem. Kuna lisaks diisliõlile kulub traktori juures ka märksa kallimaid määrdeid, võib määrdeainete hinnaks arvestada 1,1-1,2 kordse diisliõli hinna. um=1,2 * m*rm*L/100; kus um - kulu määrdeõlile, kr/h; m - määrdeõlikulu, % kütusekulust;
annaabi.ee 
