Väävel-kokkuvõte Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16. VI A rühmas ehk kalkogeenid. Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on −2, 0, 4 ja 6. Oksüdeerivas keskkonnas valdab oksüdatsiooniaste 6; redutseerivas keskkonnas on oksüdatsiooniastmed −2, 0 ja 4 võrreldava stabiilsusega ja lähevad kergesti üksteiseks üle. Aatomi väliskihil on 6 elektroni.Võib siduda kuni 2 elektroni saades miinimum oksüdatsiooni astmeks -II.Võib loovutada 6 elektroni saades maksimum oks.astmeks VI. Elektronskeem S:+16|2)8)6) Keemilised omadused Oksüdeerija
Telluur paikneb perioodilisuse tabelis VIA rühmas ja 5 perioodis. Telluuri lühend on Te. Telluur meenutab väliselt metalli, kuid paljude teiste omaduste järgi on ta mittemetall. Telluuril on 52 prootonit ja 76 neutronit. Aatomnumber: 52 Aatommass: 127,60 Klassifikatsioon: kalkogeenid, p-elemendid Aatomi ehitus: * Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p4 * Elektronskeem: +52|2)8)18)18)6) * Elektronite arv: 52 * Neutronite arv: 76 * Prootonite arv: 52 * Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...IV...VI * Kristalli struktuur: heksagonaalne Füüsikalised omadused Puhtal kujul on telluur kõva, valkjashall, metallilise läikega kristalne aine. Kõrge sulamistemperatuur 450° C (723° K) ja keemistemperatuur 990° C (1263° K)
iii. CO2 süsinikdioksiid, süsihappegaas tulekustutid, karastusjoogid 7. Penteelid · Aatomi ehitus välisel elektronkihil on 5 elektroni. · Fosfori allotroopsed teisendid : i. Punane fosfor ii. Must fosfor iii. Valge fosfor P4 · Füüsikalised omadused · Keemilised omadused · Tähtsamad ühendid + kasutamine 8. Kalkogeenid : · Aatomi ehitus välisel elektronkihil 6 elektroni. · Hapniku allotroopsed teisendid i. O2 hapnik ii. O3 osoon · Väävli allotroopsed teisendid i. Rombiline väävel S8 ii. Monokliinne väävel S8 · Füüsikalised omadused erinevad. Enamasti terava lõhnaga on S ühendid. · Keemilised omadused reag. Metallidega, vesinikuga ja põleb.
Üliraske vesinik e triitium, 1 prooton + 2 neutronit Universumis on vesinik kõige levinuim keemiline element, Päikese massist moodustab ta suurema osa. Atomaarne vesinik e monovesinik on ebapüsiv, tugev redutseerija. Puhas vesinik põleb õhus sinaka leegiga,paukgaas on plahvatusohtlik. Puhas vesinik saadakse vee elektrolüüsi teel. Vesinikku kasutatakse raketikütusena, metallurgias, keemiatööstuses. o HAPNIK O2 Kalkogeenid VIA rühma elemendid. On levinuim element maakoores, moodustades ligi poole selle massist. Lihtainena Maa atmosfääris, tekkinud fotosünteesi tulemusena. Põhiline oksüdeerijameid ümbritsevas keskkonnas, elusorganismides toimub tänu temale põlemine. Allotroobid (elemendi esinemine mitme omavahel koostiselt või struktuurilt erineva lihtainena) on: Trihapnik e osoon O3 terava lõhnaga sinakas mürgine gaas, ebapüsiv, kasutatakse vee
· Vesi hapniku ja vesiniku tähtsam ühend. Vees on vesiniksidemed. Tavatingimustes vedel. Kõige raskem +4 oC juures => jää on veest kergem (väga oluline omadus). · Hüdriidid (vesinik + metall). NaH (naatriumhüdriid). · Vesinikperoksiid (H2O2). Tugev oksüdeerija. Kasutatakse pleegitamisel. HAPNIK 1. Üldiseloomustus · Asub 2. perioodi VIA rühmas. Selle rühma elemente nimetatakse üldnimetusega kalkogeenid. · Väliskihil on 6 elektroni (vaja kaks juurde, et kaheksa täis saaks). · Reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana. · Kõige levinum element maakoores (umb. 45% massist). · Esineb oksiididena ja paljude lihtainetena. · On tekkinud maale enamasti fotosünteesi tulemusena ja on meie keskkonnas väga tähtis oksüdeerija. · Esineb looduses mitme allotroopse teisendina: O atomaarne hapnik, O2 dihapnik (kõige levinum), O3 trihapnik (osoon)
· Vesi hapniku ja vesiniku tähtsam ühend. Vees on vesiniksidemed. Tavatingimustes vedel. Kõige raskem +4 oC juures => jää on veest kergem (väga oluline omadus). · Hüdriidid (vesinik + metall). NaH (naatriumhüdriid). · Vesinikperoksiid (H2O2). Tugev oksüdeerija. Kasutatakse pleegitamisel. HAPNIK 1. Üldiseloomustus · Asub 2. perioodi VIA rühmas. Selle rühma elemente nimetatakse üldnimetusega kalkogeenid. · Väliskihil on 6 elektroni (vaja kaks juurde, et kaheksa täis saaks). · Reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana. · Kõige levinum element maakoores (umb. 45% massist). · Esineb oksiididena ja paljude lihtainetena. · On tekkinud maale enamasti fotosünteesi tulemusena ja on meie keskkonnas väga tähtis oksüdeerija. · Esineb looduses mitme allotroopse teisendina: O atomaarne hapnik, O2 dihapnik (kõige levinum), O3 trihapnik (osoon)
reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 4. Siirdemetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 5. Mis metallide üldomadused, võrreldes mittemetallidega? 6. Mis on allotroop? 7. Halogeenid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 8. Kalkogeenid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 9. Vesinik. Kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Selle ühendid ja kasutamine igapäevaelus. 10. V A rühma elemendid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 11. Võrdle grafiiti ja teemantit
kipnäärme haigus. Tuntumad argielus on klooriühendid(keedusool, soolhape ja kloorilubi) Kasutatakse ka mitmesuguseid kloori sisaldavaid orgaanilisi aineid nii lahustina(kloroform CHCl jt), polümeermaterjalina, taimekaitsevahendina jne. Fluoriplast ehk Teflon kasutatakse keedupottide või pannide vooderdisena. Freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, aerosoolide tekitamsieks jm. · · · · · · · Kalkogeenid · Kalkogeenid kuuluvad VIA rühma ja tähtsamad neist on Hapnik ja Väävel. On suht tugevate mittemetalliliste odaustega kuid jäävad elektornegatiivsuselt alla halogeenidele. Nende tavaliseks o.a-ks on II või VI. Negatiivne o.a on ta tavaliselt metalliliste ja vähemaktiivste mittemetalliliste elementidega. Positiivne o.a on neil hapniku ja suurema elektronegatiivsusega ainetega reageerimisel(väävel regeerib nii).
reaktsioonivõime. Looduses esinevad isoleeritud aatomitena ainult elemendid, mida tuntakse väärisgaaside nime all (He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) Rühmad 8 rühma ülalt alla (aatomi väliskihis 1 kuni 8 elektroni), neist erinimetus: 1A rühma elemendid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr on leelismetallid (alkali metals) 2A rühma elemendid Be, Mg, Ca, Sr, Ba, Ra on leelismuldmetallid (alkaline earth metals) 6A rühma elemendid O, S, Se, Te, Po on kalkogeenid (chalcogens) 7A rühma elemendid F, Cl, Br, I, At on halogeenid (halogens*) 8A rühma elemendid He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn on vääris- ehk inerts- ehk haruldased gaasid On ka haruldased muldmetallid (lantaniidid jrk nr 58-71) * NB!! * "haloon" atmosfäärikeemias on keemiline ühend, mis koosneb ainult süsinikust, broomist, fluorist (ja harva ka kloorist). CBrF3 , CBr2F2 Teised rühmad 3A, 4A, 5A, 6A rühmadel ei ole erinimetusi 3A rühma elemendid - B, Al, Ga, In, Tl
Mittemetallide aatomid on metalli aatomitega võrreldes suhtelised väikesed, millte tõttu aatom hoiab elektrone tugevalt kinni, tekitades suurema elektronegatiivsuse ning kaasates elektronide kergema juurde võtu kui loovutamise. Metallidega reageermisel käituvad mittemetallid oksüdeerijana. Järgnevalt teen kokkuvõtte ühe levinuima mittemetalli ehk hapniku kohta. Hapnik asub 2.perioodi VIA rühmas, mille rühma elemente nimetatakse üldnimetusega kalkogeenid. Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3). Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana ning esineb oksiididena ja paljude lihtainetena. Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas, mis on omapärane selle poolest, et kuigi molekulis on paarisarv elektrone, on ta paramagnetiline. Temperatuuril –183 °C kondenseerub see siniseks vedelikuks
Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED.........................................................4 2. ÜHENDID............................................................................................................ 5 2.1. Veeslahustuvad soolad................................................................................. 5 2.2 Kalkogeenid................................................................................................... 6 2.3 Ühendid fosfori, arseeni ja antimoniga..........................................................7 3. TOODANG JA KASUTAMINE..................................................................................7 4. KINEETILISED JA METABOLISMI ANDMED ORGANISMIS.......................................8 4.1 Organismi sattumise teed ja käitumine organismis.......................................8
Vees on vesiniksidemed. Tavatingimustes vedel. Kõige raskem +4 oC juures => jää on veest kergem (väga oluline omadus). Hüdriidid (vesinik + metall). NaH (naatriumhüdriid). Vesinikperoksiid (H2O2). Tugev oksüdeerija. Kasutatakse pleegitamisel. 5 1. Üldiseloomustus Asub 2. perioodi VIA rühmas. Selle rühma elemente nimetatakse üldnimetusega kalkogeenid. Väliskihil on 6 elektroni (vaja kaks juurde, et kaheksa täis saaks). Reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana. Kõige levinum element maakoores (umb. 45% massist). Esineb oksiididena ja paljude lihtainetena. On tekkinud maale enamasti fotosünteesi tulemusena ja on meie keskkonnas väga tähtis oksüdeerija. Esineb looduses mitme allotroopse teisendina: O – atomaarne hapnik, O 2 –
elektronkihtide arvuga elemendid. I II väike ehk lühike periood III IV V suur periood VI pikk periood VII lõpetamata periood Rühm perioodilisustabeli vertikaalne rida, mille moodustavad ühesuguse väliskihi elektronide arvuga elemendid. A rühm (peaalarühm) B rühm (kõrvalalarühm) I A leelismetallid IIA leelismuldmetallid IIIA trieelid IVA tetreelid VA penteelid VIA kalkogeenid VIIA halogeenid VIIIA väärisgaasid Omaduste muutumine perioodilisussüsteemis Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust ( s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). 13
järgmine valem: s2p4. Ühendeis on kalkogeenide o.-a. II kuni VI. Kalkogeenide rühmas OPo toimub üleminek mittemetallidelt metallidele. Esimesed kolm elementi (O, S, Se) on mittemetallid, Te on poolmetall ja Po on metall. Kalkogeenide vesinikuühendi valem on H2E. Seejuures muutub vesinikuühendi iseloom rühmas korrapäraselt. H2O on neutraalne aine, H2S, H2Se, H2Te ja H2Po on happelised, kusjuures happelisus kasvab H2OH2Po suunas. Kalkogeenid (välja arvatud O) moodustavad kaks oksiidi EO2 ja EO3, mis mõlemad on happelised, ning neile vastavad happed H2EO3 ja H2EO4. FOSFOR---PHOSPHORUS---P 1s22s22p63s23p3 1. Leidumine looduses ja saamine. Fosforit leidub looduses ainult ühenditena fosforiitide ja apatiide näol. Nende peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat Ca3(PO4)2. Fosforit saadakse fosforiidi või apatiidi, liiva ja söe segu kuumutamisel elektriahjus: 2Ca3(PO4)2+3SiO2+10C=3Ca2SiO4+P4+10CO 2. Fosfori allotroopia
kergsulavates sulamites (≈ 50% Bi + Pb + Sn + Cd – Woodi sulam, stº 70ºC) tulekaitseseadmed, erijoodised 3.18.4. Biotoime Meditsiinis kasutatakse mitmeid Bi orgaanil. ühendeid (nahahaiguste, süüfilise jm. ravil) Pikaajalisel kontaktil – krooniline vismutoos (Bi kumuleerub eriti neerudes, maksas, kahjustab aju; eraldub organismist väga aeglaselt) 3.19. 16. rühma elemendid (O - Po): üldiseloomustus 16. rühm: hapniku alarühm (varasem nimetus kalkogeenid) Elemendid 8 O, 16 S, 34 Se, 52 Te, 84 Po g t t mittemetallid pool- metall metall välis-elektronkihi konfiguratsioon ns np 2 4 oksüd.-aste -II kuni VI Rühmas O → Po – aatomiraadius kasvab – elektronegatiivsus väheneb
annaabi.ee 
