Kulutusvorm-kulutab vee ja tuule abil, Kanjon-kitsas ja sügav(kalametsa kanjon), kiltmaa- paikneb enamasti üle 500m merepinnast, liustik-liikumises olev jäämass poraalaladel ja mäestikes, rannik-on maismaa ja ookeani või mere vahelisel kitsal alal(peipsi rannik), rand- suurt veekogu ääritsev maismaosa,mida mõjutab lainetus, rannajoon- vee ja maismaa kokkupuutejoon veekogu ääres, skäärannik- arenevad kaljurannad rohkete rannalähedaste kaljusaartega. Riarannik-rannikutüüp,mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti, kuhje pinnavormid-setete kuhjumisega, lamm-emajõe lammorg,perioodiliselt suurveega üleujutav jõeoru osa. Delta-kasari jõgi,juhjunud setet tõttu hargneb jõgi. Moreen-pinnavorm ning lisaks liustiku kuhjatud sete.Oos-aegviidu oosid,kitsad kruusast ja liivast koosnevad vallid. Mõhn- kruusast ja liivast koosnevad kübkad.Voored-voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää
murenemisprotsessi viimastes staadiumides.Esineb Kagu,Aasias(Hiina) ning Kariibimere saartel (Jamaika,Kuuba) Luited - tuiskliivaalal püsiva suunaga tuule toimel moodustunud liivakuhjatis. Rannik - territoorium, mis paistab vee ja maismaa piiril seisvale vaatajale. Rand - aeg-ajalt ulatuvad välja tormi - või tõusulained. Rannajoon - tähistab keskmise veetaseme korral enam-vähem püsivat maismaa ja vee piiri. Skäärrannik - kristalsete kivimiteavamusalal kerkivad rannikud, kus arenevad kaljurannad rohkete rannalähedaste kaljusaartega. Pankrannik - kujuneb rahuliku lasumusega settekivimite paljundumise korral. Fjordrannik - liustikutorud suubuvad ookeani ja rannikud on väga tihedasti liigestatud nende suudmelahtedest. Riarannikud - mäeahelikud ja saartest tugevasti liigestatud piirkond.