rästiku arvukus. Talle on ka ohuks kultuurmaastike pealetung, mistõttu tema looduslikud elupaigad on hävimisohus. Talvitumispaigas ei tohi temperatuur langeda alla 2 °C. Selleks sobivad talvisest keltsast allapoole, 40 cm kuni 2 m sügavusele jäävad näriliste või muttide urud, puude-põõsaste pehkinud juurte sees olevad käigud, heina- või kivikuhjaalused, turbasoode tühemikud, mis ei valgu vett täis, ja kaljupraod. Igikeltsavööndis määrab just talvituskohtade olemasolu rästikute paiknemise. 1980. Aastatel väga suuri muutusi rästiku arvukuses ja levikupildis ei toimunud, kuid pikema aja vältel (alates 1950. aastatest) on siiski jälgitav rästiku arvukuse vähenemine üle kogu Soome, tingituna üha suuremast, erinevat tüüpi inimmõjust (linnastumine, suvilad, liiklus, talvituspaikade hävitamine). [7] Roomajate liigirikkust määravad tegurid
Mürgised on maailmas paljud ligiid (ka mikroobid, seened, protistid ja loomad).Selliseid liike saavad tarvitada vaid need, kellel on kohastumus – vastumürk. Kunagi pole 1 liik mürgine kõigile 2. MEHHAANILINE KAITSE – Iseloomulik paljudele hulkraksetele aga ka protistidele (ränivetikate ränist kest, kilpkonn, karbid, siil, roosi okkad) 3. KÄITUMUSLIK KOHASTUMUS – Vajab intellekti, et leida endale turvaline peapaik (urud, kaljupraod) millele on lisaks sotsiaalne koostöö vaenlase märkamiseks Nt: surikaadidel on väljas valvurid 4. VÄRVUSEGA SEOTUD KOHASTUMUS – nii värv kui muster. Kohastumuste skaala on lai. Varjevärvus – mitte eristumine substraadist. Nt putukad kes näevad välja kui puulehed. Kameelion – suudab värvi muuta 5. EHMATAV VÄRVUS – Paljudel liblikatel. Nt päevapaabusilm. Tema tiibade alumina
annaabi.ee 
