plastseks ja voolaks, kuivades aga seob pinnaseosakesed üheks tervikuks. Märja ehitusaluse saame tugevamaks muuta, kui ehitame vundamendi tallast allapoole. Looduslikud pinnased ehitusalustena Kaljupinnased pinnase skelett on liitunud tugevas massiiviks. Siia kuuluvad graniidi-, pea ja liivakihid jms. On parimad ehitusalused,sest on vähe või üldse mitte kokkusurutavad. Tänu pooride vähesusele ei kogune neisse ka vesi, seega ei anna nad külmakekeid ja pole uhutavad. Jämepurdpinnased On kaljupinnaste murenemise saadused, kus üle 2mm suuruseid osakesi on üle 50% . sellesse grippi kuuluvadpaerähk, kruus ja veeristikud. Kruusades ja veeristikes on oskeste servad ümarad, rähkedes on osakesed ebakorrapäraste kantidega. On head ehitusalused, sest on tugevad, vähe kokkusurutavad, neisse sattunud vesi ei jää sinna pidama. Liivapinnased On kaljupinnaste murenemise saadused, kus alla 2mm suuruseid oskesi on üle 50%.
lõikeservaga. 13. Tornkraanade peaparameetriteks on: 1. tõstevõime 4. lastimoment 3. tõstekõrgus 14. Kraana nooleulatust ( tõsteraadiust ) mõõdetakse: 3. kraana pöördeteljest konksu tsentrini 15. Loetlege iseliikuvate noolkraande noole pikendamise viisid. Teleskoopnooled, lisanokkadega, liikuvate nokkadega 16. Kraanade püsivusteguri väärtused peavad olema: 2. k>=1,15 5. k>=1,45 17. Raskete ja kaljupinnaste töötlemiseks kasutatakse 3. kobesteid 18. Nimetage sobivaimad buldooseri hõlmad planeerimistöödeks. A-tüüpi ; PAT-tüüpi 19. Nimetage skreeprite tüübid koopa täitmise viisi järgi Lõikejõududega, tigutäitega, elevaatoritäitega 20. Greiderid ja autogreiderid on: 4. profileerimistöödeks 21. Millised on ekskavaatorite kaks gruppi tööprotsessi iseloomu järgi? Perioodiline e. teeükliline, pideva tööga. 22
kaevandatavast pinnasest. 1. X ja EX tüüpi kopp ette nähtud kergemate pinnaste kaevamiseks ja laadimiseks transportimiseks ja/või raskemate, abrasiivsemate pinnaste kaevamiseks 2. UT-tüüpi suurendatud mahuga peamiselt kergete pinnaste või ladustatud puistematerjalide laadimiseks transportvahendeisse aga ka kraavi põhjade viimistlemiseks 3. T-tüüpi on drenaažikopp kitsaste drenaažikraavide kaevamiseks 4. RB-tüüpi on nn kobestuskopp väga raskete kaljupinnaste kaevandamiseks ilma eelneva kobestamiseta 5. SFB-tüüpi on kallete ja järskude nõlvade viimistlemiseks 6. V-kujuline kopp on lahtiste trapetsikujulise ristlõikega magistraalkraavide kaevamiseks ühe läbikäiguga 23. Ühekopaliste ekskavaatorite tehnoloogilised parameetrid. 1. Vastukopp a) R1– max kaeveraadius seisutasandil, mida mõõdetakse ekskavaatori pöördeteljest kopa lõikeservani täielikult
kütuse kulu ning ka kokkuvõttes omahinna suurust. Samuti sõltuvad võimsusest kaeveparameetrid. Loetlege ja iseloomustage hüdrauliliste ekskavaatorite võimalikke töövarustusi ja iseloomustage lühidalt kasutuskohti. Hüdrovasarad on 2...5 grupi ekskavaatorite lisatöövarustus, mis paigaldatakse pöördkopa asemele. Vasar kinnitatakse kopavarre külge nn. kiirühendusega. Hüdrovasaraga varustatud ekskavaatorit saab kasutada sõltuvalt tööseadmest külmunud pinnase, kõvade- ja kaljupinnaste, teekatendi kobestamiseks, kivide ja betoonehitiste purustamiseks ning pinnaste tihendamiseks. Töötlemisel saab muuta vasara tööasendit ja nurka pinna suhtes. Ehituselt on nad lihtsa või kahepoolse toimega. Kopad toodetakse energia otstarbega koppasid: draglainkopp, võrekopp, mitmesuguse kujuga puhastuskopad, kahe haaratsiga greiferkopp, standardkopp jne. Greiferkopad leiavad kasutust sadamates ja terminalides puisteainete laadimistöödel. Samuti võib antud
Veejuhtivus 3) Mehhaanilised omadused- kokkusurutavus Pinnase tugevus EESTI GEOTEHNIKA Kaljupinnased- enamvähem kõik aluspõhja kivimid, kambriumi sinisavid, devoni savid, karbonaatsed kivimid, diktioneema argelliit, liivakivid, põlevkivi. Võib julgelt ehitada. Probleemid: vesi kivilõhedes Jämepurdpinnased- Põhja-Eesti lokaalmoreen, lõhesid täis, kandevõimelt liigitatakse kaljupinnaste hulka Suurimaks probleemiks on, et lokaalmoreen pole kaartidel hästi tähistatud. Probleemid veega lõhedes. Liivpinnased- olulise levikuga, ehitusalustena tavaliselt probleeme pole, probleemiks on vee juurdevool. Nõlvaprobleemid (kukuvad sisse). Liivade K üle 1 m/ööpäevas, tolmliivade K sarnane savidele või vesiliivadele. Eestis on ainult ebavesiliivad- tekib absoluutse küllastuse ajal ning kui üleliigne vesi ära aurub, ebavesiliiv kaob. Savipinnased- jagatakse Eestis kolmeks:
käitatav vintstrummel ja vastavad toed. Greiferkopp: laadimistöödel samuti kerge pinnase kaevandamiseks. Pöördkopaga eksk tunnusparameetrid: max kaeveraadius, kaevesügavus, tühjendusraadius ja kõrgus. Transee kaevamisel kaevesügavus suurem kui põikikaevamisel. HÜDROVASARAD Vasar kinnitatakse kopavarre külge kiirühendusega. Külmunud pinnase, kaljupinnaste, teekatendi kobestamiseks, kivide ja betoonehitiste purustamiseks, pinnase tihendamiseks. Koosneb nool, kopavars, hüdrovasar ning hüdrosilindrid vasara liigutamiseks. Vasarat käitatakse ekskav hüdrosüsteemi pumbaga. Ehituselt on nad lihtsa või kahepoolse toimega
ettenähtud kergemate pinnaste kaevamiseks ja laadimiseks transporti või puistesse. EX-tüüpi kopp on tugevama konstruktsiooniga ja ettenähtud raskemate, abrasiivsemate pinnaste kaevamiseks. UT- tüüpi kopp on suurendatud mahuga peamiselt kergete pinnaste või ladustatud puistematerjalide laadimiseks transportvahendeisse, aga ka kraavi põhjade viimistlemiseks. T-tüüpi kopp on drenaažikopp kitsaste drenaažkraavide kaevamiseks. RB-tüüpi kopp on nn kobestuskopp väga raskete ja kaljupinnaste kaevandamiseks ilma eelneva kobestamiseta. SFB-tüüpi kopp on kallete ja järskude nõlvade viimistlemiseks ettenähtud kopp. V-kujuline kopp lahtiste magistraalkraavide kaevamiseks. Peale koppade võivad ühekopalised ekskavaatorid olla varustatud mitmesuguste muude tööorganitega hoopiski mitte kaevatööde teostamiseks, näiteks: – hüdrauliline piikvasar – kraana konks – võsalõikaja – lammutustangid – vibrosüvistaja
omadusi, suurendatud on võimsust ja jõudlust. 23) Loetlege hüdrauliliste ekskavaatorite võimalikke töövarustusi ja iseloomustage lühidalt kasutuskohti. Hüdrovasarad on 2...5 grupi ekskavaatorite lisatöövarustus, mis paigaldatakse pöördkopa asemele. Vasar kinnitatakse kopavarre külge nn. kiirühendusega. Hüdrovasaraga varustatud ekskavaatorit saab kasutada sõltuvalt tööseadmest (kiil, piik, plaat) külmunud pinnase, kõvade- ja kaljupinnaste, teekatendi kobestamiseks, kivide ja betoonehitiste purustamiseks ning pinnaste tihendamiseks. Pinnase töötlemisel saab muuta vasara tööasendit ja nurka pinna suhtes. Hüdrovasarad käitatakse ekskavaatori hüdrosüsteemi pumbaga. Ehituselt on nad lihtsa või kahepoolse toimega. Viimastel löögiosa tõstetakse üles rõhu all oleva töövedelikuga. Selle ajal surutakse kokku õhk või õli vastavas akumulaatoris. Liikumine alla toimub