Tegemist on enim inimelusid nõudnud vulkaanipurskega alates 1902. aastast, mil Pelèe vulkaan Martinique’i saarel hävitas Saint-Pierre’i linna. Nii nagu enamik vulkaane, käitus ka Nevado del Ruiz härrasmehelikult ja hoiatas läheneva tugeva purske eest. Vulkaanitipust 10 km kaugusel asuvas vaatlusjaamas registreerisid seismograafid terve seeria väikeseid maavärinaid, mida põhjustasid ülespoole tõusva magma survel liikuma hakanud kaljupangad. Nevado del Ruizi jägivad teadlased informeerisid vulkaani kasvavast aktiivsusest Columbia katastroofikaitse koordinaatoreid, kes oleksid pidanud üldsust ohu eest hoiatama. Kui Nevado del Ruiz 1984.aastal esimesi elumärke ilmutades värisema ja tuhka välja paiskama hakkas, märkisid geoloogid tuha ladestumise kartograafiliselt üles, et saada ettekujutust ohu suurusest, mida purse endaga kaasa tuua võib. Nad tegid kindlaks, et piki vulkaaninõlvu kulgevad
Kaunilt kokkusobitatud värvid ja vormid. Põllumajandusmaastik, mida pole tarvis ilustada. Jõed ja järved, mille kallastele võib istutada roose ja muid põõsaid, püsililli, ehitada sildu jms. Õitsevad põõsad täis laulvaid linde, lagendikud ümbritsetud roosidest-jasmiinidest, värvikad paviljonid. Tantsivad näitsikud, kes pakuvad külalistele veini... Chambers mainis ka et hiina aiad on tihti väikesed, et seal on palju vett. Tiikides olid tavaliselt saarekesed ja kaljupangad. Ojad olid looklevad ja nende suue oli peidetud. Kui võimalik, leidus aias ka kosk või kärestik, millest viis üle lihtne puusild. Lainetest vormitud kaljupangad olid väga hinnas, suurematesse uuristati koopaid. Hiina aiakunsti küll kusagil otseselt ei matkitud, küll aga levisid tänu Chambers'ile hiina kujundus-põhimõtted. Aed-park pidi tunduma esmapilgul salapärase ja läbitungimatuna, mis kutsus end avastama
annaabi.ee 
