Heinola reejalas: hiljemalt jääaja lõpul tunti rege, oli tarvitusel kogu kiviaja. Nii ühe- kui kahejalaselised reed. Mõnikord olid need reed üsna suured. Keskmine jalase pikkus 34 m. Vedas arvatavasti inimene v koer. Laadogast lõuna poolt on leitud veokoeraks sobinud koerte luid. Millal põhjapõder kodustama, pole teada: kas Siberi alal neoliitikumis, või pronksiajal või veel hiljem. Mitmesugused üleni lihvitud talvad. Savi-iidolid. Neoliitikumis kaljukunst. Vanimad u 4900 eKr, ent võivad pärineda juba varasemast perioodist. Esimene leiti 1911.a. Kirkkonummelt. Leidjaks Jean Sibelius. Tema leitu võib pärineda juba mesoliitikumist v varase kammkeraamika kultuuri ajast. Punase värviga kaljupinnal võrgulaadne ornament. Tehtud punase värviga vee ääres olevatele siledatele püstloodis kaljuseintele. Välja valitud päikesepoolne murdpindne järsak, jää poolt lihvitud sein, maamärgiks sobiv rändrahn; erilise kujuga kalju
mida on leitud teistest maalingutega koobastest joonistamise juures pidi neil olema mingi arenenum valgustustehnika, mis andis vähem tahma ja suitsu. Koopa lähedast territooriumi kasutati aastaringselt. Madeleine ajastust on kaks C14 dateeringut: 15 500±700 ja 15 910±230 a tagasi. Solutre ajastu proov võeti luust kunstiesemelt: 18 450±320 a tagasi. Altamira koopamaalingute ja samast leitud väikeste kunstiesemete vahel on stiililine ühtsus. Altamira kaljukunst on dateeritud nooremasse paleoliitikumi (vanus u 15 000 a). Maalid olid säilinud tänu koopas valitsenud ühtlasele kliimale ning tänu sellele, et koopasuu paleoliitikumi lõpus kokku varises. Kujutatud: piisonid, hobused, emahirved, abstraktsed märgid. Maalitud eri aegadel, eri tehnikates. Vanimad ilmselt punased maalid, järgnesid mustaga tehtud maalid, siis mitmevärvilised ja lõpuks jälle mustad maalid. Pildid on