jaanuaril 1906 Ecuadori põhjaranniku lähedal ja 2. märtsil 1933 Jaapani kirderanniku lähedal Hiroshima aatomipommi võimsusega. Üle 8,9 magnituudised maavärinad pole teoreetiliselt võimalikud. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) 10 3.Vulkaanid 3.1.Mitmesugused magmakivimid Kui ookeanide põhja moodustab meresetete all must ühetooniline basalt, siis mandritel ja nende äärtel on kaljukivimite pilt palju kirevam ning laialdaselt levib hele, roosades punakates värvides graniit-magmakivim, mis ookeanipõhjas puudub!(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Püüdes nüüd seostada tardkivimite levikut Maa laamtektooniliste liikumistega, saame järgmise pildi. Ookeani keskmäestikes loob astenosfääris tõusev aluseline magma tardudes ookeanipõhja, mis ookeanilise litosfääri kooseisus triivides, jahtudes ja setete alla mattudes
puhastusmaterjalina, paberitööstuses ja veel mitmeks muuks otstarbeks. Mõnda laavat kasutatakse ehitusmaterjalina. Kui aga arvata juurde veel muistse vulkanismi purskeproduktid, nõuaks neist tähtsaimate loetlemine koos nende mitmesuguste kasutusalade nimetamisega käesoleval käsitluse mahust tunduvalt rohkem ruumi. Diabaasi, basalti, andesiiti, porfüüri, lipariiti ja neile lähedasi kivimeid kaevandatakse kogu maailmas kui hinnalist ehitus- ja killustikumaterjali. Nende "kaljukivimite" tuffvariandid - kunagine kõvastunud vulkaaniline tuhk - on oma väikese kõvaduse tõttu hästi seeditavad ja freesitavad ning peeneteralisuse puhul suurepärane skulptuurimaterjal. Vulkaaniliste mineraalisadestuste seas on väävlil, boorhappel, kinaveril ja salmiaagil eriti suur tähtsus keemiatööstuses. Tihti on väidetud, et aktiivsete maismaavulkaanide nõlvadel ja kraatrites on vähe kaevandamisväärseid maagimaardlaid
annaabi.ee 
