N: rottide õppimisvõime - Kunstliku valiku teel õnnestus juba 6 põlvkonna jooksul aretada kaks rotiliini, kelle võimekus labürindi läbimisel erines umbes kaks korda. Võrdleva meetodi rakendamine käitumise evolutsiooni tegurite uurimisel. Näiteid ühe liigi võrdlemisest teiste liikidega. Käitumise evolutsioonilise kujunemise tõenäolistest põhjustest ja mehhanismidest võib aimu saada ka tänapäeva liikide omavahelise võrdlemise abil. N: kaljukajaka võrdlemine teiste kajakatega. Kokkuvõttes järeldas uurija, et kaljukajaka teistest kajakatest erineva käitumise evolutsiooniliseks põhjuseks on tema elama asumine kaljudele, mille tagajärel loodusliku valiku teel tekkisid sobivad kohastumused. N: koolobuste eluviis – ühtedel suur kari ja ala, teistel väike. Uurija seletus: koolobuste käitumuslike erinevuste põhjuseks on tava-punakoolobuse vajadus mitmekesisema toidu järele.
pärit lihtsat uurimust. Klassikalisi näiteid võrdleva meetodi kasutamisest käitumise evolutsiooni põhjendamisel – Vanimaiks võrdleva meetodi kasutamise näideteks on sellised, kus mingi eriliselt käituva liigi muid tunnuseid ja eluviise võrreldi teiste, antud moel mitte käituvate liikide omadega. 1. probleem: võrdlev meetod ei võimalda eristada põhjuslikkust juhusest. Näiteks ei pruugi kaljukajaka erilisel käitumisel olla mingit põhjuslikku seost tema elamisega kaljudel, vaid see võib olla üksnes juhuslik kokkusattumus. Tihti on niisuguste korrelatiivsete seoste leidmine andnud alust nn adaptiivsete müütide tekkele, mis on kontrollimisel aga osutunud põhjendamatuteks. Selliste müütide heaks näiteks on arvamus, et flamingode roosa värvus on tekkinud kohastumusena kiskjate vastu, kuna need ei märka loojangutaevaga ühte sulavaid flamingosid seetõttu nii kergesti