Perekond: Kadakas Juniperus L. Levik Kasvab peaaegu kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on tavaline, eriti sageli kasvab Loode-Eestis ja saartel. Kasv Kadakad on valguselembelised ja põuakindlad. Nad kasvavad enamasti 1-3 meetri kõrguseks põõsaks, mõnikord kuni 10 (isegi 15) meetri kõrguseks puuks. Kasv toimub aeglaselt. Enamasti on kadakad kahekojalised, harva esineb ühekojalisi taimi. Võivad elada üle 500 aasta vanaks. Põhja-Ameerika lääneosas kasvavad kaljukadaka (Juniperus scopulorum) mõned isendid on isegi rohkem kui 3500 aastat vanad. Käbi Botaaniliselt on "kadakamari" tegelikult käbi, mille lihakad soomused on omavahel kokku kasvanud. Kadakas tolmleb mais või juuni alguses. Käbid moodustuvad sügisel. Isaskäbi on kollane, mida katavad kilbikujulised soomused. Emaskäbi on algul roheline, kolme püstise seemnealgmega. Pärast viljastumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub roheline marjataoline lihakas käbi
talvedel katmist, võiks teda soovitada eelkõige koduaedadesse. Virgiinia kadaka levik on alles alanud (varem esines üksnes kollektsiooniaedades). Senised katsetused lubavad pidada teda väga perspektiivseks, rohkete dekoratiivsete sortidega, külmakindlaks ja vastupidavaks liigiks. Võra on väga sale ja püstjas, mis hiljem kujuneb silinderjaks. See võimaldab kompositsioonides saada ühtlaseid vertikaaljooni. Mõned autorid samastavad kaljukadaka (J. scopulorum) ja virgiinia kadaka üheks liigiks J. virginiana. Nagu eeltoodust võib järeldada, on kadakate perekonna süstemaatika küllalt keeruline (keerulisuse põhjustajaks on hübriidid ja sordid), milles on veel palju arenguruumi. Teiselt poolt ei ole ka teada, millisteks kujunevad meie tingimustes enamiku uute sortide dimensioonid. Et aga kõik meile seni sissetoodud kadakaliigid ja -sordid näivad siiski olevat
põhjalaiuskraadist. Väga külmakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik. Juurtel esineb mükoriisa. Paljuneb põhiliselt seemnest. Harilik kadakas on ka väga pikaealine ja kasvab aeglaselt. Vanuselt ei ole teadaolevad vanimad kadakad jäänud palju alla eakamaiks peetud tammedele (arvatakse, et harilik kadakas võib kasvada tuhandeaastaseks): Eesti üht vanimat, praeguseks kuivanud Taressaare kadakat Viljandimaal peeti ligi 600-aasta vanuseks (vrd Põhja-Ameerika lääneosas kasvava kaljukadaka J. scopulorum mõned isendid on isegi rohkem kui 3500 aastat vanad; samuti võivad mõned turkestani kadakad (artsad) J. turkestanica Kesk-Aasias Tjan-Sani ja Pamiiri mäestike artsametsades olla vanusega kuni 3000 aastat). Esineb mitmeid vorme. Eestis on harilik kadakas tavaline kõikjal, kasvades peamiselt alusmetsapõõsana männikutes. Varjutaluvana täidab ta kaunilt puudevahelisi tühikuid, olles ühtlasi kaitseks noortele taimedele ja metsa-alusele pinnasele.
annaabi.ee 
