Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kaljo Kiisk 1925-2007 - sarnased materjalid

kiisk, lible, kingsepp, ukogude, moskva, kaljo, elut, kiisa, tootsi, lutsu, helepanelik, lega, kino, oskar, eestlasele, damesse, inimlikku, riiulile, rele, rter, valimisringkonnas, toimetaja, moskvale, filmit, rahastamine, lapsep, praam, nipernaadi, kurvid, erksa, rahutu, lavastus, filmimaailmas, pikim, stuudio, pingud, eluk
thumbnail
2
doc

Kaljo Kiisk

Kaljo Kiisk (1925-2007) Kaljo Kiisk sündis 3. detsembril 1925. aastal Ida-Virumaal Toila vallas Vaivina külas. Kaljo oli kooliõpetajast ema ja metallivalumeistrist isa ainus laps. Isa töökohavahetuse tõttu kolis pere mitu korda, elades hiljem ka Sillamäel ja Kohtlas. 1943. aastal lõpetas tulevane näitleja Narva Kaubanduskooli ja läks edasi Tallinna Kommertsgümnaasiumi. Paar nädalat hiljem tuli 17-aastasele noormehele mobilisatsioonipaber, mis kohustas teda teenima saksa armees (20. Eesti SS-diviisis).

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kaljo Kiisk

Kaljo Kiisk Kaljo Kiisk (3. detsember 1925 Toila vald, Vaivina küla ­ 20. september 2007 Tallinn) oli Eesti näitleja, filmilavastaja ning poliitik. Tuntud näitleja ning lavastaja oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil sai tuntuks kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Samuti on tema lavastatud ka mitmeid Eesti kultusfilmid. Ta oli 18-19aastane poiss, kui sõda kippus tulema otsejoones ta koju, lapsepõlvemaile. Noore kodukaitsja ainus valik sai sel hetkel olla Saksa sõjaväemunder. Kaljo Kiisk võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. Naastes sõjatandrilt, tuli asuda õppima. 1946. aastal lõpetas ta Rakvere 1. keskkooli. Edasi jätkas õpinguid 1946­1947 Tallinna

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kaljo Kiisk

Kaljo kiisk Kaljo kiisk läks 1995. aastal riigikokku ja oli seal kaheksa aastat. Ta räägib, et “Punane viiul” oli ta kõige halvem film. Sellel filmil puudub kuntstiline väärtus. Kinoliidu esimees oli Kaljo 23 aastat. Kinoliidu praegune maja tehti tema ajal. Enne seda oli seal Poola saatkond. Nad said moskvast raha ja tegid kinomaja. “See aeg oli hea,” väidab Kaljo, “sest siis käis palju rahvast.” Kinoliit oli koht, kuhu tuldi ka nukrutsema ja kaebama oma asju, istusime ja rääkisime, see ei olnud ametlik jutt. Kaljo käis ka sõjaväes. Ta oli enne seda omakaitses ja ta isa oli kaitse liitlane. Neil oli kodus kaks püssi. Ja kui tuli mobilisatsioon, ei olnud neil peres mingisugust ohkimist, ta lihtsalt ütles: „Jah, kõike head, mina lähen.“ See oli täiesti normaalne asjade käik

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kaljo Kiisk

Kaljo Kiisk sündis 3. detsembril 1925. aastal Voka vallas Vaivina külas. 1944. aastal teenis ta Relva-SSi koosseisus ja võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. 1946. aastal lõpetas Rakvere 1. keskkooli. 1953. aastal lõpetas ta Moskva teatri- ja kinokunstiinstituudi eesti stuudio. Pärast seda oli Kiisk Tallinna Draamateatri näitleja ja aastatel 1955-1990 Tallinnfilmi lavastaja. Aastatel 1962-1987 oli Kiisk Eesti Kinoliidu juhatuse esimene sekretär. Aastal 1980 sai Kiisk ENSV teeneliseks rahvakunstikuks. Aastatel 1980-1990 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, 1985 aastast ühtlasi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige, aastatel 1989-1991 NSV Liidu rahvasaadik. 1995. ja 1999. aastal valiti Kiisk Eesti Vabariigi Riigikogu liikmeks, kus ta esindas Eesti Reformierakonda. 2003. aastal Riigikogust lahkudes oli ta vanim Riigikogu liige läbi aegade. Lavastajana · "Juunikuu päevad" (koos Viktor Neveziniga; 1957)

Eesti keel
10 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

Johannes Pääsukese ja Kevade Referaat

​ 30. aprillil​ 2012 ​kuulutati​ "Kevade" ​Eesti sajandi filmiks. “Kevade” Osatäitjad ● Ervin Abel​ – papa Kiir ● Rein Aedma​ – ​Jaan Imelik ● Tõnu Alveus​ – Lesta ● Endel Ani​ – köster ehk ​Julk-Jüri ● Kalle Eomois​ – ​Jüri Kuslap​ ehk Tiugu ● Ita Ever​ – Arno ema ● Raul Haaristo​ – Vipper ● Riina Hein​ – ​Raja Teele ● Arnold Kasuk​ – kirikuõpetaja ● Kaljo Kiisk​ – ​Kristjan Lible ● Heikki Koort​ – Peterson ● Aare Laanemets​ – ​Joosep Toots ● Silvia Laidla​ – Köögi-Liisa ● Margus Lepa​ – ​Georg Adniel Kiir ● Arno Liiver​ – ​Arno Tali ● Ain Lutsepp​ – ​Tõnisson ● Leonhard Merzin​ – ​õpetaja Laur ● Aksel Orav​ – õpetaja Lauri hääl ● Heido Selmet​ – Visak ● Evald Tordik​ – kirikumõisa rentnik Filmitegijad

Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Teater ja Eesti Film

Vanemuise suunamisel õppis teatrikunsti Saksamaal.Tema juhtimisel kujunes Vanemuisel kunstiteater.13.aug1906 sai vanemuise seltsist 1. Eesti kutseline teater.2. kutseline teater Estonia,3. Kutseline teater Endla.Eduard Vilde Pani aluse realismile kirjutas ajaloolise triloogia Mäeküla Piimamees. Tallinnas Estonia(1865), Viljandis Koit(1872), Pärnus Endla(1785) Filmitegijad: 1.Vennad Parikased,2.Märska,3.Urmas E.Liiv ,4.Hans Roosipuu,5.Elmo Nüganen,6. Arvo Iho,7.Kaljo Kiisk,8. Jüri Müür, 9.Arvo Okk, 10.Priit Pärn Näitlejad: 1.Ita Ever, 2.Helgi Sallo, 3.Marko Matvere, 4.Mait Malmstein, 5.Mirtel Pohla, 6.Hellend Peep, 8. Mart Avandi, 9.Ott Sepp, 10.Priit Võigemast.Eesti Filmid: 1.Sügisball, 2.Klass ,3.Stiilipidu, 4.Malev, 5.Sigade Revolutsioon, 6.Nimed Marmortahvlil, 7.Nipernaadi, 8.Nukitsamees, 9.Viimne Reliikvia, 10.Kevade Läti Hendriku Kroonikas 1205 aastast kirjas teade 1. Teatrilaadsest etendusest.Teatritegevust

Kirjandus
40 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Juhan Viiding

Tegu on ilmselt ühe omapärasema tõlgendusega Juhan Viidingu luulest. Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik "Kogutud Luuletused". Aastal 2004 ilmus 5. CD kogumik "Juhan Viiding" (tema luule ja laulud). Lisainfo: Isa Paul Viiding ja luuletaja, abikaasa Riina Viiding on muusikaõpetaja, tütar Elo Viiding (pseudonüüm Elo Vee) ja samuti luuletaja, kolm vanemat õde. Abikaasa isa oli tuntud eesti näitleja, lavastaja ning poliitik Kaljo Kiisk. On saanud kaks Ants Lauteri nimelist näitlejapreemiat, Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia ja Juhan Liivi luuleauhinna ning on omistatud teenelise kunstniku aunimetus. Alates 1973. kuulus ta Kirjanike Liitu. Juhan Viiding lõpetas enda elu enesetapuga 21. veebruaril 1995. Siin olen põlgamist näinud ja mõistmata põlanud ise. ometi pole ma niiviisi näinud, et ületaks vaatamise. Vastu laupa käsi puutus Peoga, toega, tõega. Lause olematuks muutus. Sisse hingata tipuni.

Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Sügisball

Arhitekt Maurer mõtleb inimkonna heaolu peale, on aga unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust shveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võeta teda tõsiselt. 2011. aastal valisid filmiajakirjanikud, õppejõud ja spetsialistid filmi Eesti läbi aegade parimaks filmiks. Filmi lavastaja ­ Veiko Õunpuu Hullumeelsus ,,Hullumeelsus" on 1968. aastal valminud film, mille lavastajaks oli Kaljo Kiisk. Filmi tegevus toimub Saksa armee poolt okupeeritud aladel II maailmasõja ajal. Ühes väikeses külakeses asub üks hullumaja. Salk saksa sõdureid saabub sinna, et viia vaimuhaigeid metsa n-ö ,,väikesele jalutuskäigule". Vahetult enne selle toimumist saabub Gestapo ohvitser. Ta annab teada, et kuskil hullumajas varjab ennast vaenlaste agent. Ohvitser Windisch peab leidma 583 inimese seast tolle agendi. Otsingu käigus hakkab hakkab ta aga tundma ennast veidi segasena. Filmi peategelased

Kirjandus
61 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Oskar Luts kirjand, portree

Oskar Lutsu, kui kirjanikust kirjutatud portree. Tehtud väga põhjalikult ja palju vaeva nähtud.

Eesti kirjandus
27 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Oskar Luts ja "Kevade"

Oskar Luts ja ,,Kevade". Kes ei tunneks ja poleks lugenud Oskar Lutsu ,,Kevadet" ? See on raamat, mida tuntakse lapsest saati ja ikka ning jälle tunneme me rõõmu, vaadates ka samanimelist filmi. Oskar Luts oli 25. aastane kui valmis tema väga kuulus raamat ,, Kevade". Kui rääkida Oskar Lutsust, siis sündis ta Järvepera külas Posti talus 07.jaanuaril 1887. aastal. Tema vanemad nimed olid Hindrik ja Leena Luts, vend aga Theodor Luts. Oskar Lutsul oli ka noorem vend Arnold, kuid kes suri juba kahjuks kolmeaastaselt.

Kirjandus
189 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Kevade

Raamat on vga kaasakiskuv ja huvitav, et sai peale vljaandmist tohutult populaarseks ja populaarsus on silinud tnini. Raamatu kordustrkke on viimaste andmete phjal vlja antud 21 eksemblaari. 1969. aastal valmis Kevadest film. Filmi reissriks sai Arvo Kruusement. Thtsamaid tegelasi valiti nitlema : Riina Hein (Raja Teele) , Aare Laanemets (Joosep Toots) , Arno Liiver (Arno Tali) , Margus Lepa (Georg Adniel Kiir) , Ain Lutsepp (Tnisson) , Kaljo Kiisk (Kristjan Lible) , Leonard Merzin (petaja Laur) jpt. Kevade filmitegelased on kigile vga armsaks saanud ja paljud teavad nende filmirepliike peast. Paljud, ei tea aga seda, et algselt mngis Kevade filmis Joosep Tootsi, Aare Laanemetsa asemel hoopis Riho Siren. Kuna Riho oli vallatu ja krutskeid tis poisike, siis sobis ta vga hsti Tootsi rolli. Kuid asjaolu, mis Tootsi filminitleja vlja vahetati, oli see, et filmivtete ajal toimus poiste kaklus, kus ka Riho osales

Kirjandus
62 allalaadimist
thumbnail
2
doc

„Kevade”

5 Kevade valmimine ,,Kevade" lavastamisele eelnes pikk lugu. Tegelikult kirjutas Oskar Luts juba 1926. aastal stsenaariumi " Joosep Toots", kuid siis ei saanud filmist asja. Ligi 40 aastat hiljem kirjutasid Voldemar Panso ja Kaljo Kiisk stsenaariumi eesmärgiga ise film lavastada. Kuid aja möödudes plaanid muutusid ja hiljem ei tahtnud kumbki ,,Kevade" lavastajaks hakata. 1968. aastal võttis Arvo Kruusement enda jaoks suure riski ning otsustas ise filmi stsenaristiks hakata. Pärtast filmi rezissööriks kinnitamist hakkast ta Panso-Kiisa stsenaariumit ümber kirjutama ning esialgsest varjandis ei jäänud õieti midagi järele. Arvo Kruusement seadis eesmärgiks Lutsu teos võimalikult täpselt tõlkida.

Kirjandus
81 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kaasaegsed luuletajad

tänavad ligunevad. Mu rõdultlaskumisrõõm su silmade janused vaasid see on kevad Astrahanis vihmast voolavad tuuleklaasid. Elo Viiding Pseudonüüm Elo Vee. Ta on eesti luuletaja, kes on sündinud 1974. aasta 20. märtsil. Tema isa oli poeet ja näitleja Juhan Viiding. Elo usub, et tal on olnud tõeliselt õnnelik lapsepõlv. Ta ei kujuta ette, kas on olemas teist sellist isa, kes oma tütrega on nii palju tegelenud. Elo vanaisa Paul Viiding oli samuti luuletaja. Elo vanaisa ema poolt on Kaljo Kiisk. 1981. aastal alustas Elo õpinguid Tallinna muusikakeskkoolis. Selle lõpetas ta 1989. aastal. Aastatel 1989-1992 õppis ta viiuli mängimist Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Aastatel 1992-1994 õppid Elo Tallinna 1. õhtukeskkoolis. 1999. aastal lõpetas ta Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal. Tema luulet on tõlgitud inglise, saksa, vene, rootsi, soome jt. keeltesse. Elo püüab oma luules väljendada seda, mida tavakeeles väljendada ei saa, või vahel isegi

Kirjandus
111 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus

Tallinn 2014 SISUKORD Kujutav kunst 1. August Pulst 2. Eduard Einmann Graafika 1. Felix Rendel 2. Enno Ootsing Skulptuur 1. Ferdinand Sannamees 2. Albert ja Juta Eskel Arhitektuur 1. Karl Burman 2. Karl Tihase ‘’Tõsine’’ muusika 1. Evald Aav 2. Abi Zeider Kerge muusika 1. Leegajas Film 1. Albina Kausi-Üksip 2. Kaljo Kiisk Teater 1. Kaarli Aluoja 2. Kaarel Kilvet Kujutav kunst EV ajal August Pulst oli kunstnik ja muuseumitegelane, kes sündis 14.01.1889 Taali vallas Paikuse taluperes ja suri 22.11.1977 Tallinnas. Ta õppis 1899-1902 Tori-Levi vallakoolis, 1902-1905 Tori kihelkonnakoolis, 1905 -1908 Pärnu Eesti Kooliseltsi progümnaasiumis, 1908 - 1910 põllumajandust Küti mõisas Virumaal, 1911-15 Riia linna kunstikoolis – ühe sõnaga, väga paljudes koolides

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

· Rahvateatrid olid sageli taimelavaks, kust tuli kutselistesse teatritesse uusi näitlejaid · Maal ja väiksemates kohtades andis see inimestele sagedamini teatris käia, aga ka ise teatris kaasa lüüa. Silmapaistvad lavastajad: · Kaarel Ird (1909-1986) · Voldemar Panso (1920-1977) · Mikk Mikiver · Ilmar Tammur · Epp Kaidu · Kulno Süvalep Näitlejatest: · 1953 oli lõpetanud Moskvas õpingud GITIS-e Eesti Stuudio: Kaljo Kiisk, Tõnis Kask, Jaanus Orgulas, Ita Ever, Silvia Laidla, Ervin Abel, Arvo Kruusement jt. · Varem tegutsenutest: Ants Eskola, Kaarel Karm, Ants Lauter, Ruut Tarmo, Salme Reek, Jüri Järvet, Helend Peep, Herta Elviste, Lia Laats, Gunnar Kilgas jt. Terve GITIS-e kursus suruti Draamateatrisse. Mõned vanad olijad lasti isegi lahti. Draamateatril oli tänu sellele tugev ühtne ansambel. Näitlejaid ühelt poolt nagu oli, aga uut juurdekasvu ei tulnud ­ GITIS-e stuudio oli

Eesti teatri ajalugu
112 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti kultuuri ajalugu

Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 ­ 180 000. territoorium jagunes 9 suureks ja 4 väikseks maako

Ajalugu
274 allalaadimist
thumbnail
42
docx

NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU

teatri elujõud mõnevõrra taastuma: teatrite võimalused mängukava koostamisel muutusid vabamaks ja eeskätt (rehabiliteeritud) rahvuslik klassika tõi vahepeal teatrist võõrdunud publiku sinna jälle tagasi; taas saavutati ja õige pea ka ületati sõjaeelne vaatajate arv aastas. Jälle pöörduti maailmaklassika, samuti vene dramaturgia väärtteoste poole. 1948–1953 tegutsenud GITISe eesti stuudio andis 24 lõpetanut (Ita Ever, Silvia Laidla, Jaanus Orgulas, Kaljo Kiisk, Ervin Abel jt.). 1954. aastal jõudis vaatajateni hoogsa lustmänguna Lutsu „Kevade”, mis paljuski tugines noortele lavajõududele ja seda mängiti kokku 8 aastat, andes ca 200 etendust, nii et Jaanus Orgulase Toots ja Ervin Abeli Kiir muutusid aga tõelisteks teatrilegendideks. Oluliste lavastajanimedena kerkisid esile Kaarel Ird, Ilmar Tammur ja Voldemar Panso. Irdist sai 1955. aastal kolmeks aastakümneks „Vanemuise” peanäitejuht,

Eesti kultuuriajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu

Karl Jungholzi lavastuses ning mänginud ka telelavastustes ja filmides. 1938. aastal anti Ants Lauterile Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk ning Nõukogude ajal sai ta Stalini preemia, Lenini ordeni, Nõukogude Eesti preemia ning NSVL rahvakunstniku nime. Alates aastast 1975 antakse välja Ants Lauteri nimelist noore näitleja ja noore lavastaja preemiat. Film Eesti Vabariigis Theodor Luts sündis 14. augustil 1986. aastal. Ta oli Oskar Lutsu noorem vend. Theodor Luts osales Vabadussõjas, kus ta sai seljavigastuse, mille tõttu ohvitserikarjääri jätkata ei saanud. Elatise teenimiseks andis ta koos oma naisega salongitantsukursuseid. Teda hakkas huvitama filmitööstus ning oma algsed operaatorioskused omandas ta Pariisis vene emigrantidelt. 1927. aastal lõi ta enda ettevõtte, mille nimeks sai hiljem Theodor Lutsu Filmiproduktsioon. 1927. aastal lavastas ta tummfilmi ,,Noored kotkad". Järgnevatel aastatel valmisid õppe- ja

Eesti kultuuriajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
278
doc

ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996.

UNO SOOMERE ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996. AN OVERVIEW With a Historical and Cultural Summary IN MEMORY OF THE GREAT ESTONIAN COMPOSERS CONTENTS ESTONIA AND THE ESTONIANS FOREWORD IN THE FOLD OF TSARIST RUSSIA. EMERGENCE AND FIRST STEPS ON THE CLASSICAL-ROMANTIC PATH. HISTORICAL INTRODUCTION I. MUSICAL LIFE IN TARTU AT THE TURN OF THE CENTURY. TRAILBLAZERS: ALEKSANDER LÄTE, RUDOLF TOBIAS, ARTUR KAPP. II. THE FIRST DECADE OF THE 20TH CENTURY. ARTUR LEMBA: THE BEGINNING OF ESTONIAN SYMPHONY AND OPERA. III. NEW DEVELOPMENTS IN CULTURAL AND MUSICAL LIFE: THE END OF THE TSARIST PERIOD. THE INDEPENDENT REPUBLIC OF ESTONIA: THE INTRODUCTION OF INNOVATIONS FROM WESTERN ART AND THE EVOLUTION OF NATIONALLY ORIENTED MUSICAL TRENDS. IV. THE TWENTIES. ARTUR KAPP: ROMANTICIST AND DRAMATIST. V. THE INFLUENCE OF NEW WESTERN MUSICAL TRENDS. HEINO ELLER: A PROGRAMME PAINTER.

Inglise keel
9 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kevade

Kevade (film) "Kevade" on Eesti film aastast 1970, mis Kevade põhineb Oskar Lutsu jutustusel "Kevade". Zanr draama Lavastaja Arvo Kruusement Produtsent Kullo Must Stsenaarium Kaljo Kiisk Voldemar Panso

Eesti keel
54 allalaadimist
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
100 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Oskar Luts: Referaat

Oskar Luts Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 8 Juhendaja: Reet Bobõlski Rakvere 2012 SISUKORD Sissejuhatus 7. jaanuar 1887 (vana kalendri järgi 26. detsember 1886) Palamuse kihelkond Järvepere küla ­ 23. märts 1953 Tartu) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (1912­1913), "Suvi" (1918­ 1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on

Eesti keel
25 allalaadimist
thumbnail
13
odp

History of Estonian cinema and film culture

Johannes Pääsuke - Born 30 March 1892 - Estonian photographer and filmmaker - Founded his studio Estonia-Film - 40 films in his career - ,,Karujaht Pärnumaal" (1914) - Died in a train accident in 1918 Estonian films Films which have enjoyed popularity during The post-war period. - ,,Elu tsitadellis" (Life in the Citadel) was released in 1947 - ,,Hullumeelsus" (Lunacy) - ,,Nipernaadi" (Happy-Go-Lucky) by Kaljo Kiisk - ,,Naerata ometi" (Do Smile, Please) by Leida Laius and Arvo Iho Estonian films ,,Viimne reliikvia" (The Last Relic) by Grigori Kromanov - The film was released in 1969. - The best-known Estonian film. - Has screened in over 60 countries. - Sold 45 million tickets (772k) Estonian documentaries Have won recognition within the country and aboard. Andres Sööt's ,,Draakoni aasta" (1988) ; "Hobuse aasta" (1991)

Inglise keel
5 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kirjandus ja film - valikkursus

''Mäeküla piimamees'' ''Ukuaru'' ''Kõrboja peremees'' ''Libahunt'' Peeter Simm ''Tants aurukatla ümber'' ''Ideaalmaastik'' ''Inimene, keda polnud'' ''Arabella, mereröövli tütar'' Kaljo Kiisk ''Vallatud kurvid''(Juli Kun) ''Nipernaadi'' ''Keskpäevane praam'' Grigori Kromanov ''Viimne Reliikvia'' ''Hukkunud Alpinisti hotell'' Arvo Kruusement ''Suvi'' ''Kevade'' Sulev Nõmmik ''Siin me oleme'' ''Mehed ei nuta'' Asko Kase ''Detsembrikuumus'' Veiko Õunpuu ''Sügisball''

Film
11 allalaadimist
thumbnail
12
doc

SOTSIALISM, Hiina, Eesti NL 97'

· Majanduse allakäik - ekstensiivne areng, hüdroelektrijaamad/jõgede ümberpööramise plaanid, BAM loomine- raudtee läbi siberi, lõpuni ehitamata, keskkonna saastatus meeletu; Suurenes kaubapuudus e defitsiit; nomenklatuur elas hästi. · Süsteemi kriis - juhtkond vananes, majandus ei toiminud, reforme ei tehtud. Tööl käidi, aga tööd ei tehtud! 1982 suri. · 1985 võimule Gorbatsov (ainulaadne kuna oli omandanud Moskva Ülikoolis kõrghariduse (2 kõrghardust)), NL oli jõudnud allakäigu trepi viimasele astmele ­ Perestroika. Hiina Rahvavabariik 1946 ­ 1949 Hiina Kodusõda; Kommunistlik partei( Mao Zedong) ja Rahva partei (Chang Kaishek), võidab Zedong 1948 ­ HRV (Peking); tp Taiwan lõi lahku ­ Hiina Vabariik (Chang) (USA ja ÜRO). Ennem seda oli alandlik rahvus, rängim aeg pärast II ms, Jaapani okupatsiooni all, varem oli olnud

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber

Nimetagem neist kas või ajaloolasi Enn Tarvelit, Raimo Pullatit, Tõnu-Andres Tannbergi. Veel on selle kooli lõpetanud kirjanikud Raimond Kaugver, Tõnis Lehtmets, Sven Sildnik, kunstnikud Aili Vint, Erika Tammpere, Endel Valk-Falk, 16 http://rakgym.edu.ee/ee/pages.php?action=view&page_id=109 17 O. Kirss, Rakvere ajalugu, lk 74 18 Mart Kalm, Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997 Kaja Kits-Karm, arhitektid Ado Eigi, Fredi-Armand Tomps, näitlejad Kaljo Kiisk, Kaarin Raid, Rudolf Allabert, Tõnis Rätsep, Liina Olmaru, filmilavastaja, fotograaf ning fotoajaloolane Peeter Toming.19 Vabaduskirik 1931. aastal Rakvere Kolmainu kogudus lõhenes ja tekkis uus, Pauluse kogudus. 1937.aastal alustati Rakveres Pauluse kogudusele arhitekt Alar Kotli projekteeritud kiriku ehitamist. Projekt oli kaasaegne ja üks vähestest kahe torniga kirikust Eestis, nagu seda on ka Gustav Heinrich Beermanni20 ehitatud Tallinna Kaarli kirik. Esimese

Turism
20 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Poliitilisi ja kultuurilisisündmusi 2006-2011

2010 Leila Sääliku naasmine 2010 teater Vanemuine saab 2006 Palestiina mässulised ründasid maailmakongress Kaljo Kiisk 140. Aastaseks 0 EL-i peahoonet Gazas 2006 Suri viimane Vabadussõja 2010 müüduim raamat ,,Söö, palveta, armasta" 2007 lahkus kirjanik Jaan Kross 2008 Arvo Pärt pälvis maineka

Ühiskonnaõpetus
8 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Elo Viiding

hingest ja maailmast. Luuletamine pole ju üksnes intellektuaalne või tunnetuslik tegevus -- see on alati nende mõlema ühisosa ja põhiolemus, mõtte- ja tundetöö ühekorraga.3 3 31.05.2006, Sakala leht 7 Biograafia Elo isa oli poeet ja näitleja Juhan Viiding. Ka Elo vanaisa Paul Viiding oli luuletaja, kes oli Arbujate liige. Elo ema on muusikaõpetaja Riina Viiding, Kaljo Kiisa tütar. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1992. Tõlkinud ja toimetanud tarbe-ja reklaamtekste ning luulet soome ja inglise keelest, avaldanud kultuuri- ja muudes väljaannetes arvustusi, esseid ja artikleid. Eesti Kultuurkapitali Kirjanduse Sihtkapitali loomestipendiaat 2007. Tema luulet on tõlgitud inglise, saksa, vene, rootsi, soome jt. keeltesse. Elo Viidingu loomingut on arvustanud ja sellest põhjalikumalt kirjutanud: Mati Unt, Mart

Kirjandus
87 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Siin me oleme!

lavastamist Leningradi Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudis. Aastatel 1947­1962 töötas Sulev Nõmmik vaheaegadega Estonias balletitantsijana, aastatel 1962­1992 näitleja, näitejuhi ja lavastajana. Sulev Nõmmik on lavastanud telefilmid "Mehed ei nuta" (1968), "Noor pensionär" (1972) ja "Siin me oleme!" (1979). Koos Enn Vetemaaga kirjutas ta ka nende filmide stsenaariumid. Muu personal Direktor ­ Malli Vällik Lavastaja ­ Sulev Nõmmik Operaatorid ­ Enn Putnik, Kaljo Jõekalda, Dorian Supin Helilooja ­ Ülo Vinter Kunstnikud ­ Lembit Roosa, Agu Püüman Montaaz ­ Salme Jevdokimova Helirezisöör ­ Vambola Vällik Assistendid ­ Andrus Nirk, Indrek Parmas, Raivo Pikner, Vello Vahesalu Grimm ­ Heli Prinzthal, Krista Pärt Tänan tähelepanu eest!

Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles pe

Kirjandus
188 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Nipernaadi

Peategelane rändab ringi, omamata konkreetset sihtkohta, on oma välimuselt naeruväärne ning olematute lugude väljamõtlejana üsnagi lapsemeelne. Teiselt poolt naiselikumast aspekstist vaadatuna ei olnud Nipernaadi kindlasti mitte hea tegelane , suutes petta nii palju naisi ja andes neile lootust armastusele ,mida nad kunagi tunda ei saa võttes mõneltki naiselt lootuse ,,viimasle võimalusele" armastuseks. Filmist: Kaljo Kiisa vana hea ,,Nipernaadi" film Tõnu Kargiga peaosas. ,,Nipernaadi"on üks osa eesti filmiklassikast, mida paljud meist uuesti tagasi pöörduvad. Kaljo Kiisk oli teinud juba kümmekond filmi, enne kui 1983.aastal ,,Nipernaadini" jõudis. August Gailiti romaani novellides ,,Toomas Nipernaadi" oli ta lugenud korduvalt ja ikka tihedamini veel üle lugenud, leides sealt iga kord midagi uut. Filmi stsenaariumi kirjutas Juhan Viiding, kelle idee oli kasutada filmis Anne Maasiku ,,Rändaja õhtulaulu"

Eesti keel
87 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun