3) Liita konserveerimist pooldavaid gruppe tsiviilühiskonnas ja privaatsektoris; 4) Hinnata konservatsioonile vahelesekkumise mõju rajooni tasemel ja allpool. [2] Ka Indoneesia valitsus rakendab meetmeid, et edendada keskkonna kaitset. Nad propageerivad uut eeskirja, mis vähendaks praeguseid soodustusi metsaraiele poole võrra. Mõned metsaraiele keelatud metsad on ümber tehtud kaitsealadeks näiteks Sebangau ala Kesk-Kalimantanis, teised on aga mõeldud jätkusuutlikele metsa koristamise programmidele. Lisaks lubab üks uus eeskiri lisaks koalitsioonivalitsustele ka kohalikel omavalitsustel luua kaitsealasi. Seda mudelit, mis 5 propageerib kohalikku omandiõigust ja kaitsmist, on juba rakendatud, et luua kaitstud alasi. Näiteks loodi 108,000 hektari suurune Betang Gadise rahvuspark Põhja-
Kui aga suudetakse karistada, siis on see enamasti vaid rahaline trahv, mis ei ole piisav motivatsioon seaduse mitterikkumiseks. Selleks, et seda olukorda lahendada on vaja viia seadusi tugevamini ellu, karistada raskemalt neid, kes seda eiravad ja kontrollida rohkem ametnikke. Samuti tuleks tõsta kohalike inimeste teadlikust röövraide probleemist ja neile teadvustada, et sellega nad hävitavad oma enda elatusallikat. Teine viis röövraidega tegelemiseks on juba osade firmade poolt Kalimantanis kasutuses olev puidu markeerimine ribakoodiga, et hiljem saaks selle järgi täpselt selgeks teha, kust puu oli maha võetud. On ka iseseisvaid agentuure, näiteks Forest Stewardship Council (FSC), mis tegelevad sellega, et vaadata, kas matsandusega tegelevad firmad vastavad keskkonna ja õigusalastele standarditele. Selle alusel jagavad nad välja sertifikaate. Aga vabatahtlikult sellise süstemi kasutamine eeldab, et turul on nõudlus seaduslikult raiutud puidu järele.