7 miljonit hektarit maad. See on võrdne peaaegu kahe Eesti pindalaga. Indoneesia pooleses osas põles maha 6.5 miljonit hektarit maad, millest üle poole oli kaetud metsaga. Kuigi Indoneesia valitsus väidab, et metsamaade põletamisega tegelevad vaid väikefarmerid, siis satelliitfotodest on näha et 1997. aasta suurtulekahju sai enamuses alguse suurtest õli palmi istandustest, kus üritati metsamaad põllumaaks muuta[12]. Ka Indoneesia transmigratisooni programm, mille käigus toodi Kalimantanile ligi 300 000 inimest, on aidanud kaasa metsade hävimisele. Selleks, et migrantidele eluaset pakkuda muudeti Kalimantanil 300 000 hektarit metsa põllumaaks. Keskkonnaspetsialistide nõuandeid ignoreerides hakati kuivendama ka turbarabapinnasel kasvavaid metsasid, et luua riisipõlde. Loodi ligi 4500km kuivenduskraave, mille tõttu hävis kokkuvõttes ligi 15 000ha metsa, kuhu ei olnud hiljem võimalik ka riisipõlde rajada[1]. 4.3. Metsade raie mõju loodusele
Depok. Kõige rohkem asuvad inimesed riigi lõuna poolsetel saartel, sest seal pole nii mägine kui riigi põhjaosas ja seal asuvad suuremad saared. Ülerahvastatus on probleemiks eriti Jaava ja Bali saarel. Hollandi koloniaalperioodi ajal hakati probleemi lahendama (20. sajandi alguses) inimeste ümberasustamisega madala inimasustusega saartele. Sama poliitikat jätkati ka pärast riigi iseseisvumist. 1980. ja 1990. aastatel. Jaavalt, Balilt ja Maduralt asustati inimesi ümber peamiselt Kalimantanile, Sumatrale, Sulawesile, Malukule ja Uus-Guineale. Kokku viidi perioodil 19492000 oma kodusaarelt minema üle 6 miljoni inimese. Nii ulatuslik ümberasustamine on tekitanud aeg-ajalt pingeid ja vägivalda migrantide ja kohalike vahel, mille tagajärjel on sadu inimesi tapetud. 2001. aastal hukkus kokkupõrgetes dajakkidega Kalimantani saarel vähemalt 500 madurat ja ligi 100 000 olid sunnitud saarelt põgenema. ENERGIAMAJANDUS Indoneesia on maailmas 3
annaabi.ee 
