Kisuts
Üldtoon on oliivikarva
või roheline, külgedelt punakast tooni, selg ja sabauim on kaetud arvukate tumedate
täppidega. Kolmas pulmarüü variant on Halantõrskoje järve kisutsil: keha üldtoon on
helelilla, tihti metallse läikega, piki küljejoont on hästi eristuv vaarikavärvi riba. [10]
Pilt 2. Pilt 3.
2.3 Levik looduses
Peamiselt leidub Põhja Ameerika Vaikse ookeani rannikutel Alaskalt Kaliforniani
(Sakramento jõgi). Aasia rannikuvetes elutseb Anadõri jõest Kamtsatka rannikut mööda kuni
Ohhota mere loodeosa jõgedeni. Harva kohtab Ida Sahhalini ja Hokkaidol. Kõige
suureaarvulisem on kisuts Lääne-Kamtsatkal. [8] Noorkalad elavad magedas vees 1 kuni 3
aastat, meres elamise periood on ligi 1,5 aastat pikk. Jões kasvab kisuts aeglaselt 4 kuni 10 cm
aastas, meres võib kasvada pooleteise aastaga 46 60 cm pikkuseks. [8]
annaabi.ee 
