gradueerimistabelist. Termopaari kuumliite tegeliku temperatuuri leidmiseks määrasime külmliite temperatuuri parandi, mis sõltus siis külmliite temperatuurist. Parandi E leidsime külmliite vedeliktermomeetriga mõõdetud temperatuuri tk1 järgi termopaari gradueerimistabelist. Tegelikuks temperatuuriks lugesime kontrolltermopaariga mõõdetud temperatuuri t. Antud katsetulemused võimaldavad meil määrata gradueeritava termopaari mõõtmisvea. Kalibreeritava termopaari (grK) lubatav viga temperatuurivahemikus -50...+300°C on 0,16mV. Kalibreeritava termopaari absoluutse vea leidsime valemiga = t- t1. Ehk: Võrdlustermopaari gr S millivoltmeetri näit 0,705 külmliite 24°C juures. Külmliite temperatuuri alusel saame kõigepealt parandi, mis on 24°C juures 0,137. Selle abil leiame tegeliku termoelektromotoorjõu E= 0,705+0,135= 0,842 mV. Sellele termopingele vastab gradueerimistabeli järgi 126°C.
031 Tabel 1 Lugemid E’ ja E’1 on millivoltmeetrite näidud vastavatel katsetel. Temperatuur tk1 on külmliite temperatuur millele vastavad parandid (ΔE ja ΔE1) on saadud gradueerimistabelitest. Kasutame gradueerimistabeleid plaatina-plaatinaroodium ja kromel-alumel. E ja E1 on arvutatud valemitega E=E'+ΔE ja E1=E'1+ΔE1. Temperatuurid t ja t1 võtsime gradueerimistabelitest E ja E1 põhjal. Absoluutne viga arvutatakse valemist Δt=t-t1. ΔEmV saime valemist ΔEmV=E0-E1. E0 on kalibreeritava termopaari emj ahju temperatuuril t gradueerimistabeli kromel- alumel järgi. E1 on kalibreeritava termopaari emj ahju temperatuuril t mõõdetuna võrdlustermopaariga. ΔEmV väärtus ei ületa üheski punktis lubatavat viga 0,16mV seega jääb vaadeldava termopaari viga temperatuurivahemikus +30…+150°C, lubatud piiridesse. Graafik 1. Kalibreeritava termopaari termo-EMJ sõltuvus temperatuurist Graafik 2
0, 631 - 0, 623 Millivoltmeeter näitab K- tüüpi termopaari termopinget 3,292 mV külmliite temperatuuril 21 °C. · 21 °C vastab termopinge 0,838 mV · Külm- ja kuumliite termopinged 3, 292 + 0,838 = 4,13 mV · 100 °C vastab termopinge 4,095 mV ja 101 °C vastab 4,137 mV · Termopingele 4,13 mV vastab seega temperatuur 4,13 - 4, 095 100 + = 100,8 oC 4,137 - 4, 095 Kalibreeritava termopaari absoluutne viga = t - t1 (1.1) = 97, 6 - 100,8 = -3, 2 EmV = E0 - E1 (1.2) EmV = 4, 095 - 4,13 = -0, 035 3 Graafik 1.1 Termoelektromotoorjõu sõltuvus temperatuurist Graafik E1 = f1 (t ) E1 , mV t , oC Graafik 1
Ig Rg I G Is Rs Joonis1 U g = I g Rg kus Rg on galvanomeetri sisetakistus (antud juhul Rg = 7100). Ig=500A ja I=10mA Arvutame sundi takistuse: Rs=(1/n-1)* Rg Rs=(1/10-3-1)*7100=373 n=I/ Ig 4. Töö käik 1. Arvutati juhendaja poolt antud suuruste alusel eeltakisti väärtus Rs 2. Leiti kalibreeritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral: voolu monotoonsel kasvamisel 0-st I- ni (I2) ja voolu monotoonsel kahanemisel I-st 0-ni (I1). Jälgiti, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtmistulemused kanti tabelisse. Katse nr. Galvanomeetri jaotised I1, mA kahanedes I2, mA kasvades Iv=I1-I2 ,mA
165 1,038 1,163 166,7 6,109 6,988 171,4 22 0,125 0,879 -4,7 -0,249 6,739 190 1,205 1,330 186,9 6,932 7,811 191,32 22 0,125 0,879 -4,42 -0,074 7,737 Kalibreeritava termopaari absoluutne viga = t - t1 (1.1) E MV = E 0 - E1 (1.2) Graafik 1.1 .E1= f1(t) Tegeliku EMJ sõltuvus temperatuurist t 3 Graafik 1.2. t1= f2(t) Temperatuuri t1 sõltuvus temperatuurist t
kontrolltesti on valmis tööks. Ahju kütteelement saab elektrilise toite temperatuuri reguleerimise süsteemi kaudu. Vajalik temperatuur ahjus antakse ette digitaalsena, valides regulaatoril etteandereziimi. Regulaatoriga ühendatud temperatuuriandur on paigaldatud mõõtmaks ahju keraamilise toru temperatuuri. Selle keraamilise toru ümber paikneb elektriline küttekeha, keraamilise toru sisse on aga paigaldatud metallplokk võrdlus- ja kalibreeritava termopaariga. Temperatuuriregulaator töötab pulseerivas reziimis. Ahju soojusliku inertsi tõttu stabiliseerub temperatuur aeglaselt etteantud väärtuse juures. Stabiliseerunud temperatuuride (s.t. voltmeetri näit ei tohi muutuda 30 sekundi jooksul rohkem kui 0,006mV võrra) korral fikseeritakse mõlema voltmeetri näidud. Kalibreerimise lõpptemperatuur ei tohi ületada ahjule lubatavat kõrgeimat töötemperatuuri. Mõõtmise üldine ulatus ja lugemite tihedus tuleb
Rg=R1+R2 4. Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Koostage skeem. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem. 4. Mõõtke töös kirjeldatud metoodikale galvanomeetri sisetakistus. 5. Vastavalt juhendajalt saadud kalibeeritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistus magasinidel. 6. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U. 7. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust R2 katseliselt. 8. Leidke kalibreeritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kahanedes U-lt 0-le (U1) ja pinge monotoonselt kahandedes 0-lt U-le (U2). Jälgige, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotise ühelt poolt. Mõõtetulemused kanda tabelisse. Jrk. Galvanomeetri U1, V U2, V UV=U1-U2, V Nr. jaotised kahanedes kasvades 1
a) Tooriku kogupikkus: lk l1 l2 ln = ( - s - r) + ( - s - r) + = (50-3-3) + (40-3-3) + 6,69 = 84,69mm l k = tooriku kogupikkus b) Kalibreerimisjõud: l1 l2 2 A=( + ) * B = (47 +37) * 50 = 4200 mm 2 p = 60 N / mm P= p * A = 60 * 4200 = 252000N = 25,2 T p - detaili kalibreerimissurve, A - kalibreeritava tooriku templialuse pinna suurus, c) Templite ja matriitside mõõdud: Et saada painutamisel nõutavat painutamisnurka tuleb templiga painutada detaili elastse deformatsiooni võrra rohkem. k= 1 – x= 1 – 0,42 = 0,58 σ s - teras 40, ГОСТ 1050-88 =37kg /mm2 =370Mpa l= 37,5 mm (vt sele 8.) l σs 37,5 370 tan β = 0,375 * k∗s * E = 0,375 * 0,58∗3 * 2,1∗10
matriitside mõõdud. Teha templite ja matriitside ekskiisid. Ülesandes kasutatavad tähised φ - painutatud osa nurga suurus, °; ln – detaili painutusraadiuse osas neutraalkihi pikkus (mm), r – detaili sisemine painutusraadius, mm; s – materjali paksus, mm; x – tegur, mis määrab neutraalkihi kauguse painderaadiuse sisepinnast lk- tooriku kogupikkus p - detaili kalibreerimissurve, A - kalibreeritava tooriku templialuse pinna suurus, tan β - elastse vedrutuse ühepoolne suurus, º; k – tegur, mis määrab materjali neutraalkihi asukoha painutamisel sõltuvalt suhtest r/s, sealjuures k=1-x l – tugedevaheline kaugus matriitsil, mm; σs- materjalivoolavuspiir tõmbel, MPa; E – elastsusmoodul tõmbel, MPa (terasel E = 2,1·105 MPa). B – painutatava lindi laius piki painutusjoont, mm;
V=Vl-Va, abil. Gaasi koguse V ühiku m3 edastamine tööetalonilt gaasiarvestitele toimub arvestite kalibreerimise teel nende läbivoolu Q mõõtepiirkondades. Selleks ühendatakse gaasitorustiku abil järjestikku kalibreeritav(ad) gaasiarvesti(d) ja etalonarvesti. Gaasi (õhk) suunatakse torustikku ning fikseeritakse kindla ajavahemiku järel samaagselt arvesteid läbinud õhu koguse alg-ja lõppnäidud nii kalibreeritava(te) kui ka etalonarvestit näiduseadistel. Lõpp- ja algnäitude abil määratakse arvesteid läbinud õhu kogused ja arvutatakse kalibreeritavalt ja etalonarvestilt saadavate mõõtetulemuste vahel. 119. Kalibreerimise mudel Kui mõõdetava õhu koguse olekutingimused (temp, rõhk jne) on kalibreerimise ajal kalibreeritavat ja etalonarvest läbides samad, siis kalibreeritava arvesti mõõtehälve sellel näidul on avaldatav kujul: e=VK-VE kus e-mõõtehälve,
parandite Ki kujul. 12. PIKKUSMÕÕTEVAHENDITE (KRUVIK, NIHIK, KELLINDIKAATOR, PIKKUSMÕÕDUD) KALIBREERIMISMEETOD 1. Objekt tuvastada kasutatav mõõteriist 2. Kasutamisulatus - Kalibreerimismetoodika on kasutatav kellindikaatorite, mille jaotuseväärtus on alates 0,01 mm või suurem, kalibreerimisel. Pikkusühikuid ülekandvate etalonide liitstandardmääramatus peab olema mitte üle 1/3 kalibreeritava kellindikaatori vastavast liitstandardmääramatusest 3. Alusdokumendid 4. Definitsioonid Käesolevas metoodikas on kasutusel põhimõisted järgmises tähenduses: Kellindikaator - mõõtevahend pikkuste mõõtmiseks 5. Objekti vastuvõtmine kalibreerimiseks Kalibreerimisele esitatud kellindikaator peab olema välimuselt puhas ja kahjustusteta. Vastuvõtt vormistatakse vastavalt kvaliteedikäsiraamatus toodud korrale 6
Q vah = 3 = 3 = 157,3m 3 10 10 /vah T vah - vahetuse kestvus, 480min K t - tööaja kasutamise koefitsient 0,85 K m - masina kasutamise koefitsient 0,8 u etteandekiirus, 14m/min b kalibreeritava plaadi laius, 1,23m s plaadi paksus peale kalibreerimist, 28mm Kalibreerimispinkide arv on arvutatav valemiga A 140000 N= = = 0,9 1 pink Qvah x m x p 157,3 x 3 x 299 m vahetuste arv tööpäevas. p tööpäevade arv aastas 2.6. Plaatide mõõtu sagimine.
annaabi.ee 
