paljastatakse ja naeruvääristatakse ühiskonna-, poliitika- ja kirjandustegelasi või nähtusi. Satiir- isiku või ühiskonna pahedele ja puudustele hinnangut andev, tauniv , väja naerev suhtumisviis. 1709. aastal ilmus esimene luulekogu "Baucus ja Pihilemon". 1713. aastal sai temast Dublini St Patricu kiriku dekaan. Pani suurt rõhku oma eraelu kaitsmisele. Kirjutas 1710- 1713. aastal Stellale 65 kirja,mis ilmusid peale Stella surma pealkirjaga "Päevik Stellale" . 1724 aastal kirjutas "Kalevikaupmehe kirjad" Kutsus iirlasi vastu seisma Inglismaa laostavale majandustegevusele. 1726.aasta teine luulekogu "Cadenus ja Vanessa". Pühendatud Vanessale Arendas satiiride ja vaimukate artiklite kirjutamist, mis naeruvääristasid kuulsaid inimesi, rumalaid ideid ja absurdseid kombeid. Martinus Scribleruse klubi Eesmärk luua ühissatiir, mis naeruvääristas kaasaja kunsti, teadust ja poliitikat . Iga klubi liige sai ühe teema millest satiir kirjutada
satiirilise loominguga. Ta sündis vaesunud vaimuliku peres inglismaa krooni alla kukkunud Iirimaal Dublinis. Teenis sealse tähtsa riigimehe ja diplomaadi sir William Temple’i juures, kes äratas swiftis kirjandus huvi. 1692,aastal lõpetas Swift Oxfordi ülikooli usuteaduskonna. 1695 määrati ta vaimulikuks ühes väikeses koguduses. Ta sai kuulsaks iiri rahva vabadussaadete innustajana ja Briti ülemvõimu karmi kriitikuna. „Kalevikaupmehe kirjad” „Tagasihoidlik ettepanek” „Raamatute lahing” „Tünni lugu” neis viimastes näitas Swift oma satiiriku annet, need olid kirjutatud allegoorilises vormis. Tema peateos on aga „Gullieveri reisid”- filosoofilise satiiri silmapaistvaimaid näiteid maaimakirjanduses.Hiiglane Gulliver on värvikas kuju tibatillukeste lilliputtide keskel. Montesquie Parun Montesquie ( 1689-1755) „ Pärsia kirjad” esimesi suuri prantsuse valgustajaid koos Voltaire’iga
kirjanduses mõõdupuuks tavaline inimene kirjaniku ja lugeja vahekorra muutumine lugemisoskus (raamatukogud) tõlkimine huvi eksootiliste maade vastu kirjanike osalemine poliitilises elus Jonathan Swift (1667-1745) Iirimaa “Raamatute lahing”(1701) – antiikmaailma saavutused ületavad uusaegseid “Tünnilugu” (1704) - usuküsimused “Kalevikaupmehe kirjad” (1724) – iirlaste õiguste kaitsmine “Gulliveri reisid”(1726) – Swift on suur inimpõlgur, suured kriitilised üldistused nii oma ajastu kui ka tulevikuühiskonna kohta – hinnang valgustusele; filosoofiline, allegooriline, sümbolistlik, utopistlik teos, mina-vormis; I Liliputtide maa II Brobdingnag (hiiglaste maa) III Laputa saar IV hiihnhmide maa Daniel Defoe (1661-1731) dissenterid
Montchretien soovitas järgida niisugust majanduspoliitikat, mis kindlustaks Prantsuse tööstusele võimaluse toota neidsamu luksusesemeid ja moodsaid rõivaid, nagu neid valmistati teistes arenenud riikides. Sellisel moel muutuks Prantsusmaa tööstus maailmas konkurentsivõimeliseks. Jean Colbert (1616-1683) Louis XIV ajal tegutsenud Prantsusmaa rahandus- ja majandusminister, kelle juhtimisel sai Prantsusmaa jagu majanduslikust surutisest. Oli kalevikaupmehe poeg, sai Mazarini riigiametnikuks, oli Prantsuse rahanduse korraldaja, vähendas maksukoormust, teostas ranget kontroll ametnike üle, et need ei varastaks ega võtaks altkäemakse. Tollimaksud välismaa laevadele Prantsusmaa sadamates, laevaehituse stimuleerimine Prantsusmaal preemiate maksmisega. Asutas kaubandusühinguid (Prantsuse Ida-India Ühing aastal 1664). Colbert keelas Prantsuse toodetele konkurentsi pakkuvate välismaa kaupade sisseveo, muudele kaupadele