2. Õigustlõpetavad tähtajad- möödumine lõpetab nõude vms maksmapaneku 3. Aegumistähtajad- möödumisel kohustatud isik võib keelduda kohustuste täitmisest 4. Õigustloovad tähtajad- möödumisel isik omandab õiguse 2. Menetlustähtajad 1. seadusest tulenevad tähtajad- taotluse, kaebuse esitamine, õigustlõpetava tähendusega 2. kohtu, haldusasutuse määratud tähtajad- nt riigilõivu tasumine Määramise võimalused: 1. Kalendriliselt- tähtaegade arvutamine aastate, päevadega, harvem kuude, nädalate, tundidega 2. Kindlalt saabuva sündmusega- nt surm 3. Hinnangulise kriteeriumiga- nt mõistlik tähtaeg, viivitamata- oleneb tõlgendamisest 4. Mitme kriteeriumiga määratud- nt ühe nädala jooksul kuid mitte varem kui 2 päeva pärast Tähtaja algus: seaduse järgi algab tähtaeg kulgema järgmisel päeval pärast selle tähtpäeva või sündmuse saabumist, millega määratleti tähtaja algus.
3) aegumistähtajad, mille möödumisel võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest TsÜS 142 lg1 4) õigustloovad tähtajad, mille möödumisel isik omandab mingi õiguse, näiteks igamistähtaeg, mille möödmulisel kaotab asja senine omanik omandiõiguse ja selle omandab valdaja (AÕS 110) Menetlustähtajad: 1) seadusest tulenevad tähtajad ja 2) kohtu või haldusasutuse määratud tähtajad 3. Tähtaja ja tähtpäeva määramise võimalused 1) kalendriliselt või kellaajaliselt – aastates (aegumine), päevades (tahteavaldus, kaebus), kuudes (ostueesõigus) 2) kindlalt saabuv sündmus 3) hinnangulise kriteeriumiga – „mõistlik tähtaeg“ VÕS 82 lg3, viivis VÕS 18 lg1 4) mitme kriteeriumiga määratud (kombineeritud) tähtajad 4. Tähtaja algus Seadusejärgi – TsÜS 135 lg1 – hakkab tähtaeg kehtima järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva
b) aegumistähtaeg (ei saa ennistada) c) õigust lõpetav tähtaeg (ei saa ennistada) 2) Menetlustähtajad: a) Seadusest tulenevad tähtajad (kohus ei saa muuta, küll aga ennistada, nt kaebetähtaeg) b) Kohtu või haldusorgani määratud tähtajad (kohus võib tähtaega pikendada või määrata möödalastud tähtaja asemele uue tähtaja, nt vastuse või seisukoha esitamise tähateg) · Tähtaja algus ja lõpp. Tähtaega saab arvutada: a) Kalendriliselt (gregoriuse kalender) ja kellaajaliselt ; b) sündmusega (nt surm) c) hinnangulise kriteeriumiga (mõistlik tähtaeg) Tähtaja kulgemine algab järgmisest päevast pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega on määratletud tähtaja kulgemise algus (TsÜS 135 lg 1). Kehtib eelkõige päevades arvutatava tähtaja suhtes. Aastates, kuudes ja nädalates arvutatava tähtaja suhtes vt TsÜS § 136 lg 2 ja 3; 146 lg 1. Vt ka RKTKo 3-2-1-57-08 p. 11).