silmnähtav. Enamasti kantakse laule ette mitmekesi, kusjuures eeslaulja laulab ette värsi, mida teised kordavad. Rahvalaul kõlbab ka kunstlaulu saateks(nagu seda ongi tehtud Koidula lauluga ,,Meil aiaäärne tänavas") Huvitavaid väljendeid: 1. Onvad- mitmus sõnast on. 2. Meelimari-meelepärane mari. 3. Kardavanik-neiu 4. Kaema-vaatama, vahtima 5. Kuu kirja sees- kuu taevatähtede hulgas. Kalendrilauludest: Eesti kalendrilaulud on talupoegliku rahvakelndri pühade juurde kuulunud laulud. Kalendrilaulud oli vanasti rituaali osa ning neil oli sageli kindel otstarve, näiteks kindlustada edu majapidamises-et kari kosuks ja kasvaks hea vili. Kasutatud kirjandus: ,,Eesti kalendrilaulud viisidega"- Taive Särg ,,Valimik Eesti Rahvalaule"- E. Laugaste ,,Neli keelt vanast kandlest" - Jakob Hurt.
Tsüklid Eesti ja Soome-Ugri rahvalaulude baasil. Meestelaulud(aluseks uuem rahvalaul), Eesti Meestelaulud(aluseks uuem rahvalaul), Eesti Meestelaulud(aluseks uuem rahvalaul), Eesti kalendrilaulud, Naistelaulud. Unustatud rahvad- kalendrilaulud, Naistelaulud. Unustatud rahvad- kalendrilaulud, Naistelaulud. Unustatud rahvad-
Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Oma kooriloomingu ja aastakümneid väldanud regilaulu tuvustava tegevuse kaudu on ta suutnud ellu äratada juba hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ning muuta selle paljudele eestlastele taas igapäevaseks ja mõsitetavaks. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958). Hiidtsükli "Eesti kalendrilaulud" aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud.
Veljo Tormis (1930) Eelkõige koorihelilooja Õppis orelit,koorijuhtimist,kompositsiiooni. Koorimuusikas 2 suunda: *avangardismile omased kõlad *1970 aastail kujunes välja Tormise omalaadne Soome-ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil. Sageli kasutab oma teostes eeslaulja ja Koori vaheldumist..Arendusvõtetest on esikohal Varieerumine.(Dünaamika,tonaalsuse,tempo, Tämbri muutmisega annab igale viisikordusele uue Värvingu). ,,Maarjamaa ballaad" Tsükkel ,,Eesti kalendrilaulud" Suursari ,,Unustatud rahvad" ,,Liivlaste pärandus", ,,Vadja pulmalaulud" ,,Iheri eepos" , ,,Ingerimaa õhtud" ,,Vepsa sajad", ,,Karjala saatus" Kirj ka filmimuusikat ,,Kevade"
aktiivne kasutamine ka professionaalses muusikas. Kasutab loomingus vana ehk regilaulu Kasutas loomingus ka teiste soome- ugri rahvaste folkloori. ,,Käsikivimäng" tsüklist ,,Kolm eesti mängulaulu" Looming: Murrangu tõi aasta 1958. Viibis Kihnu saarel ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. ,,Kihnu pulmalaulud" 1959 Tsükkel ,,Eesti kalandrilaulud" 1967 aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Sari ,,Eesti kalendrilaulud" Jaani hobu, tsüklist ,,Jaanilaulud" Kasutab sageli eeslaulja ja koori vaheldumist. ,,Raua needimine" 1972. Teos tenorile, baritonile, segakooris ja samaanitrummile. Tekst pärineb ,,Kalevalast", Paul Erik Rummo ja Jaan Kaplinski täiendustega Kantaat- Ballett ,,Eesti ballaadid" 1980, ühendatud tants ja regilaul. Filmimuusika: Kirjutas muusika filmile ,,Kevade" ja ,,Suvi"
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor; Eesti Heliloojate Liidu liige; http://www.tormis.ee/VTindex.html http://www.tormis.ee/wordpress/ Koolid Tallinna Konservatoorium; Tallinna Muusikakool. Helilooming Koorimuusika; Läänemeresoome folkloor; Moderne helikeel; Intsrumentaalteosed; Ooperid; Filmimuusika; Näidendimuusika. Teosed Loits "Raua needmine“; Tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad“; Ooper "Luigelend“; Fuugad klaverile; "Kolm laulu eeposest" segakoorile ("Kalevipoeg"); "Kevade", süit kammerorkestrile (muusikast Arvo Kruusementi filmile); "Nägemus Eestist" meeskoorile (Juhan Liiv); "Seitseteist eesti pulmalaulu" segakoorile; "Neli eesti hällilaulu" segakoorile; "Väinämöise tarkussõnad" meeskoorile; "Lauliku lõpusõnad" segakoorile. Tunnustused
Konservatooriumis.19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta
2 perioodi: 1) vanem- e. regi- e. runolaul 2) uuem rahvalaul Vanema rahvalaulu esitajateks olid naised. Esitati eeslaulja ja kooriga vaheldumisi. Sõnad olid tähtsad. Viis oli lihtne ja monotoonne. Sõnade aluseks oli värss, mis koosneb 8 silbist. Kasutati refräänsõnu nt. marti, kaske, allea. Kasutati algriimi. Rütm oli lihtne ja ühehäälne välja arvatud setudel. Rahvalaulu liigid. 1. Vanimad on töölaulud. 2. Hälli- e. unelaulud 3. Kalendrilaulud - erinevate rahvakalendri tähtpäevadega seotud laulud. 4. Lastelaulud 5. Tantsulaulud Uuem rahvalaul tekkis 18. saj. Lauluviis muutus mitmekesisemaks, keerulisem rütm, laulusõnad koondusid salmidesse ja tekkisid refräänid. Teemad olid mitmekesised ja esitajateks olid sageli mehed. Jutustati lossidest, võitlusest mõisaomanikuga, ilusatest naistest, õnnetust armastusest, revolutsioonidest. Eeskuju võeti saksa kultuurist. Eesti rahvapillid Suhteliselt väikse osatähtsusega
Regilaul Kiigele ehitamine + Kolm õuna Kuuli külan häll´ üvata, Mis sääl / mäel / paistu / nes? Ätee a kauka, Meri / mäel / paistu / nes. laane / taga / laula / vat. Mis sääl / mere / keske / ´el? Joosi tarre ema manu: Uibo oll´/ mere / keste /´el. „Emäkene, memmekene, Mis sääl uibu otsas olli ? Anna mullõ aidavõti, Kolm oll´/ ossa / uibu / en, kingi mullõ kirstuvõti – igan / os / san oll´/ upin. Ma lää / aita / ehti / ma, Üts´oll´, mis ne mititu, Pääle /aida / päädi / ma. tõne / vasine / vala / tu, Ette pane uue põlle kolmas / kuda / kirju / tet. kui see esä aidausse, Mis om / miine / miti / tu, rind pane suur...
08.1930-21.01.2017) Veljo Tormis oli üks huvitavamaid koorimuusika loojaid maailmas, kes tõi eesti koorimuusikasse modernistliku helikeele. Tormis propageeris aastakümneid regivärsilist rahvalaulu ning rõhutas, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. Helilooja ise kasutas regilaulu väga palju ta tegi neist kooriseadeid. Üheks oluliseks näiteks regilaulu seadmisest koorile on "Eesti Kalendrilaulud", mis koosneb viiest tsüklist: "Mardilaulud" meeskoorile, "Kadrilaulud" naiskoorile, "Vastlalaulud" meeskoorile, "Kiigelaulud" naiskoorile, "Jaanilaulud" segakoorile. Kalendrilaulude matejaliks on tavandilaulud erinevatest eesti maakondadest. Ta püüab neis nagu ka teistes rahvalaulule tuginevates teostes kasutada rahvalaulu muutmatul kujul. Tormis kirjutas muusikat erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on 1970-89 valminud sari "Unustatud rahvad" segakoorile
Mart Saar (1882-1962) Rahvalaulud : ,,Kõver kuuseke'', ,,Tudu- tudu tuvikene'' , ,,Jaan läheb jaanitulele'', ,,Tere kuusi, tere petäj '', ,,Sii om leelo liinast tuodo'', ,,Leelo'', ,,Luule, see ei tule luulest'' , ,, Üks suu'' , ,Tipa- Tapa hällilaul''. Cyrillus Creek (1889-1962) Teosed: ,,Sirisege, sirisege sirbikesed'' , ,,Meie Err ehk meie härra'', ,,Meil aia äärne tänavas'', ,,Ma kõndisin vainul''. Veljo Tormis (1930-2017) rahvalaulud: ,,Rahvalaul ja meie'' , ,,Eesti kalendrilaulud'' alaosadega : ,,Mardilaulud'' , ,,Kadrilaulud'', ,,Vastlalaulud'', ,,Kiigelaulud'' ja ,,Jaanilaulud''. ,,Kust tunnen kodu''. Miina Härma (1864-1941) vanad viisid : ,,Lauliku lapsepõli'' , ,, Ei saa mitte vaiki olla'' , ,,Kus on kenva kodu''. 2. Pärimusmuusikat mängivad ansamblid: Naised Köögis, Curly Strings, Torupilli Jussi Trio, Paabel, Trad.Attack, Zetod, Triinu Taul grupp, Mari Kalkun ja Runorun, Rüüti, Ro:toro, Lõõtsavägilased, Kna Vel, Tsibihärblaseq. 3
mõned sarnanevad koguni samanistlikele rituaalidele. Tormis tunneb väga hästi regilaulu ettekandemaneere ning nõuab rahvapärast laulumisviisi sageli ka oma teoste esitajailt. Rahvaluuleainelisi teoseid on juba Tormise varase loomingu hulgas. Üks varasemaid sedalaadi töid on segakooritsükkel "Kihnu pulmalaulud", mis valmis pärast Kihnu-reisi 1959. aastal. Rahvaviisi käsitlemises sai pöördeliseks teoseks viiest tsüklist koosnev sari "Eesti kalendrilaulud" (1966-1967) alaosadega "Mardilaulud", "Kadrilaulud", "Vastlalaulud", "Kiigelaulud" ja "Jaanilaulud". Selle tsükliga kujunes välja Tormise omapärane käekiri, mille kohta ta ise on öelnud, et "mitte mina ei kasuta rahvaviisi, vaid rahvaviis kasutab mind". See tähendab, et rahvamuusika pole talle eneseväljendamise vahendiks, vaid vastupidi - tema tunneb kohustust vahendada rahvamuusikat, selle vaimu, mõtet ja vormi. Oma teostes püüab
Murdmaa lavastas abstraktse poeetilise balleti -segakooritsükkel ''Kolm laulu eeposest'' (on tunda sümfoonilist arendust) -meeskooriteosed ''Hamleti laulud'' / ''Maarjamaa ballaad'' (kasutas avangardismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid) -liittsüklid naiskoorile ''Looduspildid'' / ''Järv tare taga'' (mõjuvad põneva värvirikka helimaalinguna) -rahvalaulud ''Kihnu pulmalaulud'' / ''Meestelaulud'' -hiidtsükkel ''Eesti kalendrilaulud'' koosneb 5 alltsüklist ''Mardilaulud''/ ''Kadrilaulud '' / ''Vastlalaulud'' / ''Kiigelaulud'' / ''Jaanilaulud'' (aluseks kalendripäevadega seotud tavandilaulud/ varieeritud kordamine/ teoses ühinevad loodus ja rahvalaul) -1970 kujunes välja soome-ugri folkloorile ja regilaulule toetuv autoristiil (rahvaviis ja teda saatev nn foon) -kasutab eeslaulja ja koori vaheldumist/ esikohal varieerumine/ liikumist paralleelselt kvartides, kvintides, oktaavides, kvartsekstakordides, kolmkõlades
Teatriakadeemia professor Elulugu · Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik · Õppis Vissarion Sebalini juures kompositsiooni · 1956-1960 oli ta Tallinna muusikakooli õpetaja ning aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja Looming · Suurima osatähtsusega tema loomingust on koorimuusika ning see seondub ka rahvalauludega · Tuntumad teosed on loits ''Raua needmine'' ning tsüklid ''Eesti kalendrilaulud'' ja ''Unustatud rahvad'' · Ta lõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele · Ta on loonud ka mitmeid instrumentaalteoseid · 1972 kirjutas ta kantaadi ''Lenini sõnad'', kus Tormis kasutas Lenini teostest ainult neid väljavõtteid, mis nõudsid rahva täielikku üheõiguslust ning enesemääramise õigust · Huvitav fakt on see, et helilooja ise ei kuulagi enda teoseid Aitäh kuulamast!
Käsitleb inimese ja looduse suhet, eneseotsinguga seostatud. · kantaat-ballett Eesti ballaadid- rahvalauluainelise loomingu kroon, ühendatud regilaul ja tants. · koorimuusika: Maarjamaa ballaad, Meeste laulud, Naistelaulud, Unustatud rahvad(suursari)- koosneb soome-ugri väikerahvaste folklooril põhinevatest kooritsüklitest(Liivlaste pärandus,Isuri eepos,Karjala saatus) Hiidtsükkel Eesti kalendrilaulud(1967)- aluseks kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Tsükkel koosnev 5 alltsüklist: Mardilaulud,Kadrilaulud,Vastlalaulud,Kiigelaulud ja Jaanilaulud · Filmimuusika: Kevade, Suvi, Sügis · Laulutsükkel Kümme haikut, miniatuurtsüklid häälele ja klaverile(Neli kildu), Kolm lille · Kooriteosed Kolm mul oli kaunist sõna · Viisistanud Marie Underi, Gustav Suitsu, Hando Runneli ja Viivi Luige luulet · Kolm laulu eeposest(tekst Kalevipojast)
Viiside ulatus vanematel 3-4, uuematel 5-6 heli Kirjelda regilaulu esitust (kuidas esitati). Eeslaulja ja koori vaheldumine Üherealise puhul kasutatakse sama viisi, kaherealise puhul teist viisirida Koos ettehaaratava sisseastumisega tekib katkematu laulmine Enamasti ühehäälsed (väljaarvatud Setu omad) Nimeta regilaulu liike. (5) Töölaulud (õpetab, aitab kaasa) Hällilaulud Laste mängitamislaulud Tavandilaulud (perekondlikud tähtpäevad, kalendrilaulud) ,,Loomine" (selgitavad maailma ja elu) Millistel põhjustel ja millal tekkis uuem rahvalaul? Muutuste tõttu 18.sajandil (Põhjasõda, Hernhuutlased ehk vennastekoguduslased, kultuurielu taastamine, baltisaksa kultuuri tekkimine, Kuidas jaguneb uuem rahvalaul? (4 liiki) Iseloomusta uuema rahvalaulu liike. Uuemad regiviisid suurem heliulatus (kvint-oktaav), pikemad viisid,värsid, kindlad helikõrgused, taktimõõt
Kirjutanud kõikidele kooriliikidele. Koorilooming jaguneb folkloorseks ja mittefolkloorseks. Põhiomadusteks on rahvuslik helikeel ja tundelaad. Sageli ühendab rahvamuusika tänapäeva võtetega. On tuntud nii meil, kui ka välismaal. Vokaalteoste aluseks on nii eesti kui ka soome- ugri hõimude muusika. Loomingus on esikohal vokaalteosed, kuid ta on ka viljelenud instrumentaalzanreid ning kirjutanud muusikat sõnalavastustele ja filmidele. ,,Meestelaulud", ,, Eesti kalendrilaulud" ,,Mardilaulud", ,,Kadrilaulud", ,,Vastlalaulud", ,,Kiigelaulaud", ,,Jaanilaulud". ,,Naistelaulud", ,,Eesti ballaadid", ,, Luigelend", ,,Kevad", ,,Suvi", ,,Libahunt".
Veljo Tormis oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast Tormis oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor 1997. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor HELILOOMING Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits „Raua needmine“ ning tsüklid „Eesti kalendrilaulud“ ja „Unustatud rahvad“ Tormis oli eelkõige koorimuusikahelilooja Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta kirjutas palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele, samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi
Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM. · Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. · Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad. Tuntumad teosed · Loits ,,Raua needmine" ning tsüklid ,,Eesti kalendrilaulud" ja ,,Unustatud rahvad" - koorimuusika · Oopr ,,Luigelend" · Kolm prelüüdi ja fuugat klaverile ,,Mahtra sõda" · Segakoorile ,,Laulu algus" · Kantaat- balleti ,,Eesti ballaadid" · ,,Kalevala" lõpusõnad" segakoorile Pilt Veljo Tormis ja ER Filharmoonia kammerkoor
Põhjenda. Kihelkonnakool Millistel rahvastel esineb veel regivärsilist rahvalaulu? Kas’ke Mis on ettehaarav sisseastumine? Kiigetoon Mis on helletamine? Kilk Mis on kalendrilaulud? Killõ Mis on kiigetoon? Kunileid Mis on pikendatud lõppheli? Laulu- ja mängu selts Mis on refrään? Näited. Napp Missugune on rütm regilaulus? Erandid, põhjenda.
seas oli Kuldar Sink ja Tormisest vaid viis aastat noorem Arvo Pärt. · 19561969 oli ta ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline Helilooming · Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). · Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on
Veljo Tormis (1930-2017) Veljo Tormis oli üks huvitavamaid koorimuusika loojaid maailmas, kes tõi eesti koorimuusikasse modernistliku helikeele. Tormis propageeris aastakümneid regivärsilist rahvalaulu ning rõhutas, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. Helilooja ise kasutas regilaulu väga palju ta tegi neist kooriseadeid. Üheks oluliseks näiteks regilaulu seadmisest koorile on ,,Eesti Kalendrilaulud". , mis koosneb viiest tsüklist: ,,Mardilaulud meeskoorile, ,,Kadrilaulud" naiskoorile, ,,Vastlalaulud" meeskoorile, ,,Kiigelaulud" naiskoorile, ,,Jaanilaulud" segakoorile. Kalendrilaulude materjaliks on tavandilaulud erinevatest eesti maakondadest. Ta püüab neis nagu ka teistes rahvalaulude tuginevates teostes kasutada rahvalaulu muutumatul kujul. Tormis kirjutas muusikat erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on 1970-89 valminud sari ,,Unustatud rahvad" segakoorile
Tõi eesti muusikasse modernse helikeele, dodekafoonia,klastrid. 5. Veljo Tormis ja rahvalaul: kuidas on Tormise looming seotud rahvaviisidega; kuidas kasutab Tormis oma loomingus rahvaviise? Hakkas huvi rahvaviiside vastu tundma peale üht Kihnu pulma. Propageeris regilaulu kuni oma surmani. Tormis väitis, et rahvaviisid kasutavad hoopis teda.Püüdis rahvalaule vahendada rahvale 6. Nimeta Tormise rahvaviisidel põhinevaid laulutsükleid ! ,,Eesti kalendrilaulud", ,,Unustatud rahvad" 7. Mis aastal ja kus sündis Arvo Pärt? 1935.a Paides 8. Kuidas jaguneb Arvo Pärdi looming? Too mõlema perioodi kohta paar näidet! 1)Teosed enne aastat 1976: kasutab kaasaegsele muusikale iseloomulikke tehnikaid(dodekafoonia,sonoristika, kollaaz), nt ,,Credo", kollaaz teemal B- A-C-H 2) Teosed pärast aastat 1976:otsingud viisid keskaja muusikani, leidis, et
juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad. HELILOOMING Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele
Veljo Tormise looming põhineb rahvaviisidel: omalaadne soome-ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil, kus ühehäälsed rahvaviisid sünnivad ümber mitmehäälseks kooriteoseks. Tema teostel on kaks kihti: rahvaviis ja nn saatev foon (paralleelsed intervallid ehk lauldakse sama meloodiat mingis intervallis, akordid, klastrid, burdoonid). 5. Nimeta Tormise rahvaviisidel põhinevaid laulutsükleid ! (min 3) Hiidtsükkel "Eesti kalendrilaulud" ja selle alltsüklid “Mardilaulud”, “Kadrilaulud”, “Vastlalaulud”, lisaks hiidtsükkel "Unustatud rahvad"... 6. Mis aastal ja kus sündis Arvo Pärt? Arvo Pärt sündis 1935 Paides. 7. Kuidas jaguneb Arvo Pärdi looming? Loomingu võib jagada kahte perioodi: - teosed enne aastat 1976 Kaasaegsele muusikale iseloomulikud tehnikad - dodekafoonia (12-toontehnika), collage, sonoristika (kõlavärvimuusika), neoklassitsistlikud jooned - ja otsingud. tšellokontsert "Pro et
kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid ning kõlas eesti esimene muusikateosena festivalil ,,Varssavi sügis". Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat. Rahvaviisi käsitlemises sai pöördeliseks teoseks viiest tsüklist koosnev sari ,,Eesti kalendrilaulud" (1966-1967) alaosadega ,,Mardilaulud", ,,Kadrilaulud", ,,Vastlalaulud", ,,Kiigelaulud" ja ,,Jaanilaulud". Selle tsükliga kujunes välja Tormise omapärane käekiri, mille kohta ta ise on öelnud, et ,,mitte mina ei kasuta rahvaviisi, vaid rahvaviis kasutab mind". See tähendab, et rahvamuusika pole talle eneseväljendamise vahendiks, vaid vastupidi - tema tunneb kohustust vahendada rahvamuusikat, selle vaimu, mõtet ja vormi. Oma teostes püüab
Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis. 19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest)."Eesti kalendrilaulud" (19661967) ja "Maarjamaa ballaad" (1969).
needmine"). Heliloojale on alati väga oluline olnud ka regilaulu traditsioonilise esituslaadi säilitamine. Ta nõuab lauljatelt rahvapärast laulmisviisi, õigeid regilaulule omaseid sõnarõhke ja silbitamist jm. Tormis on öelnud, et mitte tema ei kasuta rahvaviisi, vaid rahvaviis kasutab teda. Seega helilooja roll on regilaulu võimalikult autentne vahendamine. Aastate jooksul on valminud palju laulutsükleid ja sarju, näiteks: ,,Eesti kalendrilaulud", see on viiest laulutsüklist koosnev sari osadega ,,Mardilaulud", ,,Kadrilaulud", ,,Vastlalaulud", ,,Kiigelaulud" ja ,,Jaanilaulud". ,,13 lüürilist eesti rahvalaulu" Eestlaste pulmakombeid kajastavad laulutsüklid ,,Kihnu pulmalaulud", ,,17 eesti pulmalaulu". Veljo Tormist on huvitanud kogu soome-ugri rahvaste vana rahvalooming. Paljud laulusarjad tuginevad nende rahvalauludele. Nõnda on Tormis taaselustanud juba ununenud rahvaste viise ja keelt. Näiteks:
autor, kuid ajapikku on see ununenud. Teemad: töö, usk, perekond, säilitati teadmisi ammustest aegadest. Koosneb värssidest, millele on iseloomulik algriim (ühes read sama häälikuga algavaid sõnu mitu). Kordusmõte erinevate sõnadega. Valdavalt ühehäälne, mitmehäälne Setumaal ja Lõuna-Eestis. Eeslaulja ja järellauljad (koor), koor alustab laulmist eeslaulja kahel viimasel silbil. Mitmeid kombetalitusi saadeti tavandilauludega (kalendrilaulud, üleminekurituaalid) Saab jagada 4 valdkonda: a) lüroeepilised laulud lüütilised laulud, perekonnalaulud, kosjalaulud, nekrutilaulud b) funktsionaalsed laulud tähtpäevalulus, kiigelaulud, mängu- ja tantsulaulud. c) teemalulud töölaulud, orjuselaulud, vaeslapselaulud. d) kodu- ja perekonnalaulud laulud kodust ja lapsepõlvest, pulmalaulud, lastelaulud.
meloodia aluseks värsirida; ühe mõtte kordus (parallelism); värsirütm - trohheus/skandeerimine - kui värsi ja muusika rütm ei lange kokku Ettekande viis: jongutamine (1-2 takti, mõnesõnaline, primitiivne meloodia); itkemine (nutulaul ekstaatilise nutuni välja); loitsimine (nõidussõnade laulmine) - regivärsiline 8 silpi, retsitatiivne, laulsid naised. Liigid: töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud); kalendrilaulud (mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud); tavandi- ehk kaebelaulud; lastelaulud; lüroeepilised laulud 6. Eesti uuem rahvalaul – rahvalaulu iseloomustus, tunnused, ettekande viis, rahvalaulu teemad, esitajad. Eesti rahvapillid. Iseloomustus: 18. sajandil levima hakanud riimiline salmilaul, mille sisu oli kaasaegsem, mõjutatud avardunud maailmapildist, kirjandusest ja naaberrahvaste kultuurist. Tunnused: ühte osa laulis eeslaulja, teist osa koor; uuemaid laule laulsid mehed; laulude
RAM- riiklik akadeemiline meeskoor „Mu isamaa on minu arm“ MK „Hakkame mehed minema“ „Sireli kas mul õnne“ „Rong see sõitis“ „Kati karu“ Ooperid „Tormide rand“ MK „Kutse“ MK Veljo Tormis Praegu maailmas üks enim esitatud helilooja. Tema suurim teene on regilaulu taasavasstamine, elluäratamine. Viljandi Folgi üks algataja Põhiliselt kirjutanud koorilaule Kaks suurt koorilaulu tsüklit: „Eesti kalendrilaulud“ „Unustatud rahvad“ Looming tervikuna põhineb soome-ugri folklooril ja Eesti regilaulul. „Eesti ballaadid“ kantaat-ballett- uus žanr, milles on ühendatud regilaul ja tants „Raua needmine“- teos solistidele, segakoorile ja šamaanitrummile Laulude tekstideks on valinud palju ühiskonnakriitilisi tekste. „Lenini sõnad“ „Eesti rahva erakonnamäng“ Muusika filmile „Kevade“ Eino Tamberg
plaadistamist. 22. EESTI ESIMENE BALLETT: E.Tubin ,,Kratt", esietendus 1943 Vanemuises, mütoloogilisele ainestikule tuginev(kratt-ül oma peremehele varandust kokku tassida, kes on lepingu sõlminud vanakurja endaga, müües oma hinge, vanarahvas mõistab hukka rahaahnuse ja saamahimu ja on nõus müüma südametunnistuse ja au), rajatud rahvamuusikale(30 rahvaviisi) 23. V.TORMIS: M.Saare ja C.Kreegi traditsioonide jätkaja rahvaviiside seadmisel.folkloorsed tsüklid-,,Eesti kalendrilaulud"(kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud: mardi-,kadri-,vastla-,kiige-ja jaanilaulud), ,,Unustatud rahvad"(,,Liivlaste pärandus,"Vadja pulmalulud"...);meeskooriteos ,,Hamleti laulud"; ,,Maarjamaa ballaad"; kantaat-ballett"Eesti ballaadid"(ühendatud regilaul ja tants,läbiv saatusemotiiv); ,,Raua needmine"; miniatuuritsüklid:"Kümme haikut" kooriteosed: ,,Dialektilised aforismid"; ooper"Luigelend" 24. G
Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima, kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi. Eeskujuks oli ka samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad". Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Raimo Kangro Eesti helilooja, pedagoog ja muusikaelu organisaator sündis 21.septembril 1949.aastal Tartus ning suri 4.veebruaril 2001.aastal. Raimo Kangro lõpetas 1968. aastal klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku
suunda. Üks on teoste emotsionaalse laengu avamine koorifaktuuri värske kõlakäsitluse kaudu. Meeskooriteostes ,,Hamleti laulud" ning ,,Maarjamaa ballaad" on helilooja kasutanud sügavalt filosoofilise sisu edasiandmisel avangatismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid.Samal ajal hakkas Tormis üha suuremat tähelepanu pöörama rahvalaulule. Varaseimad teosed olid ,,Kihnu pulmalaulud" ning ,,Meestelaulud". Hiidtsükli ,,Eesti kalendrilaulud" aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud.1970ndal kujunes välja Veljo Tormise omalaadne, Soome-Ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil.Tormise rahvalauluainelise loomingu krooniks on kantaat-ballett ,,Eesti ballaadid" , mis on uudne lavazanr, milles on ühendatud regilaul ja tants. Selles on kasutatud Eesti erinevatest paikadest pärit autendseid tekste ja originaalviise. Läbivaks ja kõiki teemasid
60ndad - uued suunad, rahvusromantismi eitamine.vabamad võimalused tänu Stalini kultuse hukkamõistmisele 1956ndal aastal.Avangardism.Regilaulu taasavastamine ja isikupärane kasutamine: Veljo Tormis Varases loomingus avangardismi väljendusvahendid, aastatepikkune töö eesti regilauluga ja teiste läänemere rahvaste vanade lauludega viib oma autoristiili väljakujunemiseni. Tähtsus: Regilaulu "isa". Teosed: kooriteosed `Pikse litaania', `Raua needmine' , kooritsüklid `Kalendrilaulud', regilauludel põhinev lavateos `Eesti ballaadid', poliitilise alatooniga ühiskonnakriitilised laulud: kantaat `Lenini sõnad', `Stagna-aja laulukesed'. Eino Tamberg helilooja ja kompositsioonipedagoog.Näitleja. Oli positivist: `Olla rõõmus on ühiskondlikult hinnaline tegu.' Teosed: Concerto grosso, ooper `Cyrano de Bergerac', ballett `Joanna Tentata', oratoorium `Amores', instrumentaalkontserdid, lastelaul `Karumõmmi unelaul'. Jaan Rääts helilooja, kompositsioonipedagoog
Setu traditsioonist on teada ka mõrsjaitkud setu pulmas esitatakse mõrsjaitku kooriga. Itkemine on tõenäoliselt olnud Eestis ka laiemalt tuntud, sellele osutavad Kihnu rahvalaulud, kus viidatakse nutmisele. Regilaulud Lüroeepika o Müütilise sisuga laulud o Kosja- ja abieluteemalised laulud o Laulud ja igapäevasest tööst ja elus o Legendid Lüürika o Töö- ja tavandilaulud Kalendrilaulud Pulmalaulud Töölaulud o Vaba kasutusseosega laulud Laulud laulust ja laulikust Laulud loodusest ja loomadest Laulud abielust Jne. Sarnased laulud võivad olla nii lüürilised kui ka lüroeepilised. Töölaulud (karjase- ja lõikuslaulud, talgulaulud jpt) o Lõpe, põllukene! Kadri Kukk
· * "Laine tõuseb" 1983 (Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia 1984) · * "Laul, ava tiivad" 1985 · Tuntumad ooperid on 1),,Tormide rand" ja 2),,Pühajärv 23. V.Tormise loomingu omapära + näited loomingust: Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad". Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. 1981 "Eestlase laulukesed", 1983 "Laevas lauldakse", 1988 "Seitseteist eesti pulmalaulu" segakoorile jne. 24
Rostandi värssdraama põhjal. Esietendus toimus 1976. Helikeeles on tunda renessansi ja varabaroki stiliseeritud elemente, mis on asetatud tänapäeva modernse muusika konteksti. Veljo Tormis (sünd. 1930) Tõi eesti koorimuusikasse 20. Sajandi II poole modernse helikeele. Kogus ja süstematiseeris rahvaviise. Loomingus domineerivad folklooripõhised teosed. Ta jättis rahvaviisi muutmata ja lisas fooni. Eesti kalendrilaulud (1966-1967) · Erinevate maakondade regivärsid, seotud erinevate kalendritähtpäevadega · Murded on säilitatud o Mardilaulud o Kadrilaulud o Vastlalaulud o Kiigelaulud o Jaanilaulud Unustatud rahvad (1970-1989) · Liivlaste pärandus · Vadja pulmalaulud · Isuri eepos · Ingerimaa õhtud · Vepsa rajad · Karjala saatus
Vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid) Vanem rahvalaul: regilaulu eelsed vormid Loitsud (lausumised, nõisasõnad) - Loodusjõudude, loomade ja lindudega suhtlemiseks (nt vihma Vanem regilaul: regilaulud Lüroeepika - Müütilise sisuga laulud - Kosja- ja abieluteemalised laulud - Laulud igapäevasest tööst ja elust - Legendid Lüürika - Töö ja tavandilaulud 1. Töölaulud 2. Kalendrilaulud 3. Pulmalaulud - Vaba kasutusseosega laulud 1. Laulud laulust ja laulikust 2. Laulud loodusest ja loomadest 3. Laulud abielust 4. Jne Regilaulu väljaanded Monumenta Estoniae Antiquae - Vana Kannel I Põlva (1875-1886), II Kolga-Jaani (1886) Rahvaluule valdkonnad III: Jutupärimus Risto Järv Tüüp Rahvapärane arusaam – vrd tavaväljend „Tuhkatriinu“ lugu, lood, mis arenevad samal moel: vaene ja
osaks linnast. Matuseäri, tuhastusmatuste levik. 45. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti regilaule? Elavas kasutuses (esimene elu) ja väljaannetes ja arhiivis (teine elu) – tekstide väliste tunnuste e vormi alusel, teksti sisemiste tunnuste e teema ja sisu alusel. Vanem rahvalaul: hüüded, loodushäälendid, loitsud, lastelaulud, itkud, täälaulud, kalendrilaulud, mängulaulud, pulmalaulud, jutustavad laulud ja lüürilised laulud. Uuem rahvalaul – olustiku, sõja, armastus, mängu ja tantsulaulud ning vaimulikud laulud. Vanem rahvalaul (regilaul ja selle maailmapilt) ja uuem rahvalaul (uus inimene, meelelahutuslikkus, päevakajalisus). 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Äärealadel, Kihnu saarel ning Eesti õigeusklikus kagunurgas, Setumaal. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). M
Teine kuulus teos on ooper ,,Cyrano de Bergerac", libreto kirjutas Jaan Kross E. Rostandi värssdraama põhjal. Esietendus toimus 1976. Helikeeles on tunda renessansi ja varabaroki stiliseeritud elemente, mis on asetatud tänapäeva modernse muusika konteksti. Veljo Tormis (sünd. 1930) tõi eesti koorimuusikasse 20. Sajandi II poole modernse helikeele.Kogus ja süstematiseeris rahvaviise. Loomingus domineerivad folklooripõhised teosed. Ta jättis rahvaviisi muutmata ja lisas fooni. Eesti kalendrilaulud (1966-1967), Unustatud rahvad (1970-1989). Raua needmine segakoorile, tenorile, baritonile ja samaanitrummile. Kalevala IX runo, raualoits, kaasaegne tekst. Loova, rauda alistada suutva mõistuse rakendamine inimkonn hüvanguks või hävinguks. Maagiline kordumine, esituse sugestiivne pinge. Sõnum tänapäevas. Loomingule omane: Katkematu ja töötlemata rahvaviis, rahvaviisi jagamine erinevate häälte vahel, autentne esituslaad,
taotlevad sõnad jne) - Arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks, sünnitamisel jne 45.4. Lastelaulud: - Äiutused ja hällilaulud - Hüpitus- ja mängituslaulud - Lastele loetud loitsud - Pöördumised lindude, loomade ja loodusobjektide poole - Liisklugemised 45.5. Itkud: - Surnuitkud - Mõrsjaitkud - Nekrutiitkud Regilaulud: 45.6. Töölaulud 45.7. Kalendrilaulud 45.8. Mängulaulud 45.9. Pulmalaulud 45.10. Jutustavad laulud 45.11. Lüürilised laulud 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnu saar, Setomaa (laulutraditsioon ka praegu) ning Põhjarannik ja Mulgimaa. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). 47.1. Regilaulu väljaanded: - Monumenta Estoniae Antiquae - Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV, 1969-1974
taotlevad sõnad jne) - Arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks, sünnitamisel jne 45.4. Lastelaulud: - Äiutused ja hällilaulud - Hüpitus- ja mängituslaulud - Lastele loetud loitsud - Pöördumised lindude, loomade ja loodusobjektide poole - Liisklugemised 45.5. Itkud: - Surnuitkud - Mõrsjaitkud - Nekrutiitkud Regilaulud: 45.6. Töölaulud 45.7. Kalendrilaulud 45.8. Mängulaulud 45.9. Pulmalaulud 45.10. Jutustavad laulud 45.11. Lüürilised laulud 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnu saar, Setomaa (laulutraditsioon ka praegu) ning Põhjarannik ja Mulgimaa. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). 47.1. Regilaulu väljaanded: - Monumenta Estoniae Antiquae - Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV, 1969-1974
aastast. 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper "Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis.2 Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). 1 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/elu.htm 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis 3 Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste
• olustikulised laulud • sõjateemalised laulud • sentimentaalsed armastuslaulud • mängu- ja tantsulaulud • vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid) Vanem rahvalaul: regilaulud •Lüroeepika – Müütilise sisuga laulud – Kosja- ja abieluteemalised laulud – Laulud igapäevasest tööst ja elust – Legendid • Lüürika – Töö- ja tavandilaulud o Töölaulud o Kalendrilaulud o Pulmalaulud Vaba kasutusseosega laulud o Laulud laulust ja laulikust o Laulud loodusest ja loomadest o Laulud abielust Jne. 32. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnu, Sakala kõrgustik, Põhja-Eesti piirkond, Petseri piiril 33. Nimeta kaks olulist regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust) ja kaks regilaulu-uurijat. Regilaulu väljaanded • Monumenta Estoniae Antiquae:
Harmoonia on mitmekesine, ei väldita ka kolmkõlasid, küll aga funktsionaalset harmooniat. Prantsusmaal uuritakse helide ülemhelikoostist ning kasutatakse harmoonia ja tämbrikeele loomisel arvutiprogramme. Sellega tegelevad nn. spektraalmuusika loojad Gerard Grisey, Tristan Murail jt. Veljo Tormis Sündis 7. augustil 1930 Kuusalus. Ühendas folkloori nüüdisaegse muusika väljendusvõimalkustega. Kantaadid- ,,Kalevipoeg","Laulu algus".Kooritsüklid-,,Hamleti laulud", ,,Eesti kalendrilaulud", ,,Soome-ugri maastikke". On kirjutanud meeskoorile, solistidele, segakoorile, nõiatrummile, oodi ,,Laulja"meeskoorile, orelile ja löökpillidele, tsükleid häältele ja klaverile"Kümme haikut", ooperi ,,Luigelend", kantaat-balleti ,,Eesti ballaadid", 2 avamängu muusikafestivalidele ja filmimuusikat ,,Kevade", ,,Libahunt". Erki-Sven Tüür Sündis 16.okt.1959 Kärdlas. Helikeelde kuulub paljude 20. saj.
algriim - lõppriimilised laulud parallelism vormelikeel - regilaul algriim parallelism värsimõõt vormelikeel Regilaul: Lüroeepika Lüürika - müütilise sisuga laulud - töö- ja tavandilaulud - kosja- ja abieluteemalised laulud kalendrilaulud - laulud igapäevasest elust ja tööst pulmalaulud - legendid töölaulud - vaba kasutusseosega laulud laulud laulust ja laulikust laulud loodusest ja loomadest laulud abielust
arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks. Loitse esitati poolsosinal pomisedes, poollauldes-poolkõneldes või hõigates. Loeti tavaliselt küllalt kindlas rütmis, mõnikord lõpu poole tempo kiirenes. Osa loitsudest on ilmselt muutunud regilauludeks, loitsude jälgi sisaldavad mõningad kodutööde laulud (lehmalüpsi- ja võitegemissõnad), kalendrilaulud (kiige-, jaani-, vastlalaulud) või vähemalt nende maagilise sisuga algussõnad. 4.6. ItkudItk tähendab eelkõige surmaga, ent ka oluliste elumuutustega (abiellumise või sõttaminekuga) seotud nutulaule. Itkemine aitab inimestel kohaneda uue olukorraga. Itkude meloodia meenutab erutatud kõnet ja halisemist. Esitus on seotud hingamistsükliga: enne uue rea
annaabi.ee 
