74-76) Valikuline paigutus Lapsendatud laste uuringute kriitikud rõhutavad eriti võimalust, et laste valikuline paigutamine (kasuperedesse) toob vältimatult kaasa geneetiliste ja keskkondlike riskide segunemise. Selles seoses sisaldab valik võimalust, et soodsamad kodud valitakse soodsamate eeldustega lastele. See võib mängida rolli mõnede omaduste puhul, kuid mitte tõsiste psühhopatoloogiliste häirete puhul (sest kasuvanemad valitakse enamasti psühhopatoloogiliste kalduvusteta). Igal juhul, kuna algusest peale on olnud selge, et lapsendatud laste mudel sõltub tugevalt valikulise paihutusr võimalusest, on geneetikud iseenesestmõistetavalt uurinud ka seda võimalust, et saaks sel juhul andmeid statistiliselt kontrollida. Ja kunagi kriitikud on kahtlustanud valikulist paigutust, on andmete moonutused siin palju väiksemad kui uuringutest, mis puudutavad lapsendatud laste esindamatust lapsendamata laste seas populatsioonis tervikuna või bioloogiliste ja
“ Vastanu tugines jälle sellele, et nõrk koht ning kergesti mõjutatavad on pigem lapsed, kui noored. Maailmapilt arenebki noores eas, vanaseas koera naljalt aga ümber ei õpeta. Üks vastanutest oli arvamusel, et meedia, mis pakub vägivaldseid illustratsioone, ei mõjuta üldse meie käitumist. Ta ütles: „Kas laps, kes ei ole kunagi vägivalda näinud ja kogenud, on vägivaldne?“ Lisaks toetas sellist arvamust ka teised inimesed. „Meedia annab halbu mõtteid, kuid vägivalla kalduvusteta inimene ei saa sealt hoogu juurde,“ ütles noor neiu. Lisaks temale ütles samas vanuses olev daam, et inimene saab ikkagi ise otsustada mida ta vaatab ning siis peaks ta teadma ka seda mis selle tagajärjed võivad olla. Veel öeldi, et meedial ei ole mingit 58 võimu inimese üle, kui inimene seda ise ei soovi. Samuti alla 18-aastane noor naine ütles ,et süüdistada massimeediat ja mänge teatud noorte vägivalduses on kindlasti vale
annaabi.ee 
