nüüd loen! Ma teda vihun, ma teda soen!" Kui aga näeb, et ta poeg pruuti minema viib : " Et sa alla lendaksid uperkuuti! Ettevaatlikult, Peer! Sa astu tasem!......Jumal nuhelgu mind, kui teda puutuda lasen!" See on ehk kõige ilmekam näide Ase tüüpilisest käitumisest. Ühelt poolt saab ta aru, et ta poeg käitub valesti, teiselt poolt aga ei suuda ta end kokku võtta, et teda karistada või karistada lasta. Ma saan aru, et see on väga emalik ja tavaliselt emad kalduvadki sellisele käitumisviisile, kuid see siiski ei tähenda, et see õige oleks. Nagu raamat näitab ei too taoline kasvatamine head ei emale ega ka pojale. Mõlemad saavad elu-saatuse käest tuuseldada. Mõnes mõttes tundub Ase käitumine ja suhtumine olevat suhteliselt isekas isegi, sest ta mõtleb rohkem nagu enda peale, mitte aga poja peale. Nimelt on temal kui emal raske ja keeruline ja ebamugav oma poega tema tegude eest vastutama õpetada
1a-1k=1f Joonsuurendus Joonsuurendus s näitab, mitu korda erinevad kujutise mõõtmed eseme vastavatest mõõtmetest, kusjuures s=ka Valguse dispersioon änapäeval on teada, et värviliste valguste eraldumine üksteisest on tingitud dispersioonist, milleks nimetatakse aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse sagedusest või lainepikkusest. Mida väiksem on valguse lainepikkus, seda suurem on sellele vastav murdumisnäitaja. Sellepärast kalduvadki prismast läbiminekul kõige rohkem kõrvale violetne ja sinine valgus ja kõige vähem punane valgus. Dispersiooni jälgimiseks tarviliku prisma saame ka ise valmistada, näiteks kaldu vette asetatud peeglist, millele valgust juhtides võime laes saada vikerkaarevärve. Dispersioon on erinevates ainetes erineva suurusega, kuid murdumisnäitajate erinevused nähtava spektripiirkonna ulatuses on küllalt väikesed, mitte üle mõne protsendi. Sellest aga piisab, et valgest valgusest kõik
annaabi.ee 
