Jutuke - Vikerkaar peale vihmasadu
leekideis. Akende killustaval plahvatamisel kostus seest karjeid ja meeleheidet see oli
kontrollimatu kaos: tuli neelas kõik.
,,Ma põrmustan su," käratas peremees kui kõu ja tumedate silmade raevunud välkumisel
laskis püssist mitu kuuli järjest. Kiskjaliku reaktsiooniga tiivuline põikas nende kõikide eest
eemale. Talle piisas vaid ette kujutada, et nad ei riiva teda, ja kuulid justkui muutsid oma
trajektoori tema tahtel, kaldudeski kõrvale.
,,Lähme siit, Jerome."
,,Ei!"
,,Sa oled samasugune kui tema."
Leegid olid sulgenud laste ja püssiga aadli tee, sulgumas ringiga viimase ümber.
,,Veel pole hilja, ma võin ta päästa."
,,See on ema eest."
Elisa vaatas tähelepanelikult tema kaamet nägu, leeke peegeldavaid klaasistunud silmi ta
ei leidnud neis kaastunnet, mitte killukestki.
,,Sa oskad vihata."
Poiss pööras pead ja naeratas.
,,Nüüd olen ka mina koletis."
annaabi.ee 
