Kuld
Kuld on keemiliselt passiivne, ta reageerib ainult väga väheste ainete segudega
(nt. kuningveega, mis on lämmastik- ja kloriidhappe segu). Kulla tähiseks on
Au, mis tuleb ladinakeelest sõnast aurum. Kuld on kollane, ilus, väga pehme ja
plastne raskemetall, mis juhib hästi soojust ja elektrit.
Looduses leidub kuld põhiliselt ehedal kujul. Seda kaevandatakse maapõuest.
Kuna kuld asub sügaval maa sees, siis selle kaevandamiseks on loodud
madalaid kaldtunneleid ehk stolle. Metalle leidub sageli koos teiste
kivimmaterjalidega maakides, samuti ka kulda. Selleks, et metalli saaks maagist
eraldada, peab seda kõrgahjus kuumutama. Seda protsessi nimetatakse
sulatamiseks.
Kuna kuld on puhta metallina pehme, siis lisatakse talle teisi metalle, et kuld
oleks vastupidavam ja tugevam. Kõige sagedamini kasutatakse lisanditena
hõbedat (Ag), vaske (Cu), plaatinat (Pt), pallaadiumi (Pd) ja niklit (Ni). Kulla