Detaili joonis. v. 18 7 4 8 6 5 9 3 Kodutöö on tehtud eeldusel et on tehtud lõiketöötlus kaldenurkade eemaldamiseks. Töödeldavaks materialiks valutehnoloogia kodutöö põhjal on valuteras. Marsruuttehnoloogia Järjekord Paigaldus Töödeldav Mida tehti Lõikeriist Lõikeriista
Lõigud (SD): 0-1 91m; 1-2 111m; 2-3 112m; 3-4 127m; 4-5 272m; Joont 0-6 on mõõdetud 2 korda: 0-6(a) 1911,12m; 0-6(b) 1191,72 Lõikude kaldenurgad (v): 0-1 -2,5°; 1-2 -4,6°; 2-3 5,3° Lõikude kõrguskasvud (dh): 3-4 -3,7m; 4-5 15,8m; 5-6 23,1m Ülesanne: Arvuta joone 0-6 horisontaalprojektsioon (HD) 1) Arvuta lõigu 0-6 aritmeetiline keskmine. 2) Arvuta lõigu 5-6 kaldjoone pikkus. 3) Aruvta lõikude 0-1 kuni 2-3 horisontaalprojektsioon kaldenurkade järgi. 4) Arvuta lõikude 3-4 kuni 5-6 horisontaalprojektsioon kõrguskasvude järgi. 5) Arvuta lõigule 0-6 horisontaalprojektsioon Kontrolliks arvuta horisontaalprojektsioonid ka joonte kaldest tingitud parandi järgi. 6) Arvuta lõikude 0-1 kuni 2-3 joone kaldest tingitud parand (dSD) v ja SD järgi. 7) Arvuta lõikude 3-4 kuni 5-6 joone kaldest tingitud parandi (dSD) dh ja SD järgi. 8) Rakenda igale lõigule (SD) arvutatud parand.
5 Pendlid. Matemaatiline pendel. Matemaatiliseks pendliks nimetatakse väikeste mõõtmetega keha, mis on riputatud venimatu ja väga väikese massiga niidi otsa. Kui niit on vertikaalne, siis tasakaalustab kuulikesele mõjuv niidi elastsusjõud raskusjõu . See pendli asend on tasakaaluasend. Väikeste kaldenurkade korral on matemaatilise pendli liikumise kiirendus võrdeline hälbega tasakaaluasendist . Siit võib järeldada, et väikeste hälvete korral on matemaatilise pendli võnkumine harmooniline. Matemaatilise pendli ringsageduse ligikaudne väärtus on avaldatav valemiga . Võnkeperiood on avaldatav valemiga: . Pendli võnkeperioodi sõltuvust vaba langemise kiirendusest kasutatakse vaba langemise
pehmeid lööke või toeta jalgu ujumislaua abil. Lükka käsi otse veepinna all taha ja ette, nii et need osutaksid kella 10 ja 2 suunas(ees õlgadest laiemalt) ning 4 ja 8 suunas (reitest kaugemal). Käsivarred peaksid jääma lõdvestunuks ning liikuma võimalikult laia kaarega otse veepinna all. Tee seda pehmelt, et vältida keha ette või taha liikumist. Sõida lainel See harjutus õpetab, kuidas libistada rind üle ankurdatud käte, kasutades selleks kerelihaseid, ning kuidas vee kaldenurkade harjutuse abil taastada. Alusta delfiiniharjutusega, sirutades käed rinna allasurumisel välja. Ankurda käed, libise rinnaga ettepoole ning löö varvastega. Sulle peaks tunduma nagu sõidaksid laine peal. Vii käed ette, nagu on õpetatud vee kaldenurkade harjutuses: 1) käed on otse veepinna all; 2) siruta käed välja, pöial ees; 3)Vii käed delfiiniharjutuses õpetatud asendisse ning löö taas varvastega, võttes sisse voolujoonelise asendi. Kiire liblikujumine
kasutatakse vaid esimest ja kolmandat takistavat jõudu. Süsteemis võivad mõjuda veel sundivad jõud, mis tavaliselt on sinusoidaalsed. Matemaatiliseks pendliks nimetatakse väikeste mõõtmetega keha, mis on riputatud venimatu ja väga väikese massiga niidi otsa. Kui niit on vertikaalne, siis tasakaalustab kuulikesele mõjuv niidi elastsusjõud raskusjõu . See pendli asend on tasakaaluasend. Väikeste kaldenurkade korral on matemaatilise pendli liikumise kiirendus võrdeline hälbega tasakaaluasendist . Siit võib järeldada, et väikeste hälvete korral on matemaatilise pendli võnkumine harmooniline. Matemaatilise pendli ringsageduse ligikaudne väärtus on avaldatav valemiga . Võnkeperiood on avaldatav valemiga: . Pendli võnkeperioodi sõltuvust vaba langemise kiirendusest kasutatakse vaba langemise
Sellele võib lisada saelehe edasi-tagasi liikumise ehk ettenihke. Pendli reguleerimine tähendabki saelehe ettenihke nurga suurendamist või vähendamist. Pendeldamine asendab käe ettenihet ja kergendab nii tunduvalt tööd. Tikksaagi kasutatakse täispuidu ja erinevate plaatide, plast-, metall- ja keraamiliste materjalide saagimiseks. Tikksaega on võimalik lõigata kaari ja sirglõike. Tikksaelehte on võimalik talla reguleerimise teel seadistada erinevate kaldenurkade alla. Ohutusjuhised: 1. Kasuta kaitseprille. 2. Saeterade vahetamise ja talla kaldenurga reguleerimisel tuleb tikksae pistik seinast välja tõmmata. 3. Kontrolli, et saetav materjal oleks korralikult kinnitatud. 4
inertsuse tõttu edasi Võnkumise võib põhjustada: · elastsusjõud - kehtib Hooke'i seadus · raskusjõud - kehtib gravitatsiooniseadus Matemaatiline pendel Matemaatiliseks pendliks nimetatakse väikeste mõõtmetega keha, mis on riputatud venimatu ja väga väikese massiga niidi otsa. Kui niit on vertikaalne, siis tasakaalustab kuulikesele mõjuv niidi elastsusjõud raskusjõu . See pendli asend on tasakaaluasend. Väikeste kaldenurkade korral on matemaatilise pendli liikumise kiirendus võrdeline hälbega tasakaaluasendist . Siit võib järeldada, et väikeste hälvete korral on matemaatilise pendli võnkumine harmooniline. Matemaatilise pendli ringsageduse ligikaudne väärtus on avaldatav valemiga . Võnkeperiood on avaldatav valemiga: Pendli võnkeperioodi sõltuvust vaba langemise kiirendusest kasutatakse vaba langemise kiirenduse täpseks mõõtmiseks erinevates
SAPE, KPS, HSP, PAX, VPM - virtuaalne toesüsteem 3D SAPE - velje kauguse, läbimõõdu ja laiuse automaatne sisestamine KPS - kleepvihtide paigalduskäpp HSP- kodarataguse kaalupaigalduse funktsioon PAX - eritehnoloogia rehvide tasakaalustusprogramm Sõiduauto pidurite ja lõtkude kontrollstend Veoautode pidurite kontrollstend Veoautode lõtku stend Sõiduautode sildade kaldenurkade kontrollstend Gaasianalüsaator Lambda, O2 jäägi, CO, HC, CO2, NOx osakaalu mõõtmine tühikäigul ja keskmistel pööretel (ca 2500 p/min) Mootor peab olema mõõtmiseks töösoe Heitgaaasinormid hargsisse- pritse bensiinimootorile: Lambda: 1,00 +-3%; CO: 0,5% ja 0,3% pööretel; HC: alla 100 ppm Näiteks on välja mõõdetud, et
Ringvõtete viisi puhul võib teha ühe või mitu täisvõtet, sõltuvalt mõõtmistele esitatud täpsusnõuetest. Mõõtmised tehakse orienteeritud limbiga. Poolvõtete vahel limbi asendit ei muudeta. Üks kõige paremini nähtav (või võrdsete tingimuste puhul vasakpoolne) suund valitakse algsuunaks. Poolvõttes alustatakse ja lõpetatakse mõõtmised algsuunaga. Mõõdetud nurga täpsuse hindamine Et saada õigeid ja soovitud täpsusega tulemusi horisontaal- ja kaldenurkade mõõtmisel, tuleb silmas pidada järgmisi olulisi tegureid, mis mõjutavad kõige enam mõõtmistulemusi. 1) Kasutatav teodoliit peab olema kontrollitud ja justeeritud ning vastama oma tehniliste karakteristikute poolest tehtavatele töödele. Kui see ei ole nii siis tekib instrumentaalsete vigade mõju 2) Sihtpunktidesse asetatud tähised peavad olema sirged, vertikaalsed, hästi nähtavad ja täpselt tsentreeritud
Eklimeeter koosneb visiirtorust 2 horisontaalse dioptriga (silmadiopter toru eesmises seinas ja esemediopter toru tagumises seinas). Toru on kinnitatud ümmarguse karbi külge. Karbis asub horisontaalteljel pööratav rõngas kraadijaotustega 0 20 kummaski suunas. Rõnga alumise osa külge on kinnitatud raskus, mille mõjul rõnga 0- jaotis, olenemata visiirtoru kaldest, on alati horisontaalasendis. Silmadioptri külge on kinnitatud luup. Eklimeeter(liht, optiline) on geodeesiainstrument kaldenurkade mõõtmiseks ~0,2o täpsusega või kalde mõõtmiseks 1% täpsusega. Kasutatakse kalde määramiseks topograafias. Prisma reflektor,mille saadetakse elektromagnetilisi laineid.Absoluutne jooneline sulgemisviga kaugus punktide A ja A' vahel, mis mõõdetakse plaanilt ja avaldatakse meetrites. Otseülesannejoone teise otspunkti koordinaatide arvutamine. Pöördülesannejoone kahe otspunkti koordinaatide järgi arvutatakse joone pikkus ja direktsiooninurk. Kinnisne käik
SISUKORD Seletuskiri Seletuskirja lisad Ehitise olulised tehnilised andmed Tehnovõrkude planeering Kiri katuse kaldenurkade muutmiseks Tehnovõrkude paigalduse põhimõtted Katastriüksuse plaan 1:500 Arhitektuurse osa joonised 1 Asendiplaan 1:500 2 1 korruse plaan 1:100 3 2 korruse plaan 4 Vundamentide plaan 5 Lõige L1-L1 6 Lõige L2-L3
Taimkatte struktuuri kirjeldamine. LAI ja katvus olulised parameetrid. Lehtede pindala ruumtihedus u(x, y, z) m2/m3 lehepindala kuupmeetri ruumi kohta tülikas mõõta Lehtede pindala vertikaalne jaotus natuke rohkem andmeid. (noorel puul kõrgemal rohkem okkaid ja lehepindala ruumitihedussuurem) LAI m2/m2 - taimelehtede kogupindala jagatud maa-ala pindalaga, kus nad paiknevad. Dimensioonita suurus. Kõige paremini neelavad taimelehed sinises ja punases piirkonnas. Lehtede kaldenurkade ja orientatsiooni jaotus mis nurga all lehed paiknevad, nt okaspuul paiknevad nooremad okkad ladva pool. Lehe pinnanormaali kaldenurk ja lehe pinnanormaali asimuut. G=0.5 sfääriline orientatsioon, G=cos0 horisontaalsed lehed, G = 2/pii sin0 vertikaalsed lehed. Katvus ja läbipaistvus - Läbipaistvus kõrgusel z ja suunas 0, ekponentsiaalne funktsioon, lehepinnaindeks, koosinus kalde all teepikkus suureneb. Katteväärtus e katvus kui suur osa
koordinaat (x) muutub ajas sinus või koosinus funktsiooni järgi. x = A0sin(t +0) 12. Matemaatiline pendel On kaajutu ja venimatu mass. Matemaatiliseks pendliks nimetatakse väikeste mõõtmetega keha, mis on riputatud venimatu ja väga väikese massiga niidi otsa. Kui niit on vertikaalne, siis tasakaalustab kuulikesele mõjuv niidi elastsusjõud raskusjõu . See pendli asend on tasakaaluasend. Väikeste kaldenurkade korral on matemaatilise pendli liikumise kiirendus võrdeline hälbega tasakaaluasendist . Siit võib järeldada, et väikeste hälvete korral on matemaatilise pendli võnkumine harmooniline. Matemaatilise pendli ringsageduse ligikaudne väärtus on avaldatav valemiga . Võnkeperiood on avaldatav valemiga: . Pendli võnkeperioodi sõltuvust vaba langemise kiirendusest kasutatakse vaba langemise kiirenduse täpseks mõõtmiseks erinevates kohtades Maa pinnal
- püstuvusõlgade kõvera ja külgkaldenurkade telje vahelise kujundi pindala 30-kraadise külgkaldenurga ordinaadini ei tohi olla alla 0,055 meeterradiaani ja mitte vähem kui 0,09 meeterradiaani 40- kraadise külgkaldenurga või üleujutusnurga ordinaadini, kui see on väiksem kui 40° - püstuvusõlgade kõvera ja külgkaldenurkade telje vahelise kujundi pindala 30- ja 40- kraadiste kaldenurkade või 30 kraadise külgkaldenurga ja üleujutusnurga ordinaatide vahel ei tohi olla alla 0,03 meeterradiaani - suuremate kui 30 kraadiste külgkaldenurkade juures peab püsutvusõla väärtus olema suurem kui 0,2 m - soovitavalt peaks püstvusõlg saaavutama suurima väärtuse külgkaldenurkadel üle 30°, kuid külgkaldenurkadel mitte alla 25° - algmetatsentri kõrgus GM0 koos vabapindade parandiga ei tohi olla alla 0,15 m
Metallide puhul valida väike lõikekiirus ja jahutusmäärde kasutamine. II aste pendelliikumine maksimaalne. Kasutatakse pehme puidu pikikiudu saagimisel ja plastiku lõikamisel. Annab mittekvaliteetse lõikepinna. Ülejäänud vaheastmeid kasutatakse ristikiudu saagimisel, laminaatplaadi tükeldamisel, puhta lõike tagamiseks. 10 Tikksaelehte on võimalik talla reguleerimise teel seadistada erinevate kaldenurkade alla. Talla kaldenurga reguleerimine - kas kruvikeerajaga või kuuskantvõtmega. Saelehe erinevad kinnitusviisid: saelehe kiirkinnitus tõmmates kiirkinnitushooba korpusest eemale, vabastatakse vana saeleht. Uue saelehe kinnitamiseks tuleb see lihtsalt vajutada pessa. Saelehe kinnitamine kuuskantvõtmega. Saelehe kinnitamine kruvikeerajaga. -kaldenurga all saagimine -metalli saagimine -suundlati kasutamine sae suunamiseks 11
(Kui väiksemate mõõtkavade puhul võib kasutada tehnilise täpsusega tahhümeetrit ja niitkaugusmõõturit, siis suuremates mõõtkavades on soovitatav kasutada täpset tahhümeetrit ja elektroontilist kaugusmõõturit või mõõdulinti.) Kui ühes käigu rajamisega mõõdistatakse ka situatsiooni, on otstarbekas teha nurkade mõõtmisel teine poolvõte orienteeritud limbiga, millle järgneb maastiku detailne mõõdistamine polaarkoordinaatide viisil. Kaldenurkade mõõtmise kontrolliks arvutatakse igas jaamas vertikaalringi nullasend. Mõõdistamise ajal koostatakse igas jaamas krokii (maa-ala üksikasjalik silmamõõduline joonis), millele on kantud maastiku objektid, situatsioon, kõlvikute nimetused, põhilised pinnavormid, vooluvee- ja veelahkmejooned, ühtlase languga nõlvad ning latipunktide nummerdatud asukohad. Krokii on soovitatav koostada iga jaama kohta eraldi, ligikaudu tulevase plaani
Kui mõlema punkti projektsioonid mahuvad niitristi bisektorisse, on nõue täidetud. Horisontaaltelje vea mõju kaob nurga mõõtmisel täisvõttega. 21. Kaldenurga mõõtmine. Kaldenurk on horisontaaltasandi suhtes mõõdetud vertikaalnurk, mis võib olla positiivne või negatiivne. Kaldenurka on vaja teada maastikul mõõdetud joonte horisontaalprojektsioonide ja kõrguskasvude arvutamiseks. Kaldenurgad mõõdetakse teodoliidi (tahhümeetri) vertikaalringi abil. Enne kaldenurkade mõõtmist on vaja selgitada välja nulliasend (NA). Joone kaldenurga mõõtmiseks suunatakse niitristiku keskpunkti K tähisele instrumendi kõrgusele. = Lv - NA, kus Lv on vertikaalringi lugem. 22. Kinnise mõõdistuskäigu arvutamine. Horisontaalnurkade tasandamine: f = prakt teor sulgemisviga f < 1'n p = - f / n ' = + p ' = teor Direktsiooninurkade arvutamine:
Kui mõlema punkti projektsioonid mahuvad niitristi bisektorisse, on nõue täidetud. Horisontaaltelje vea mõju kaob nurga mõõtmisel täisvõttega. 21. Kaldenurga mõõtmine. Kaldenurk on horisontaaltasandi suhtes mõõdetud vertikaalnurk, mis võib olla positiivne või negatiivne. Kaldenurka on vaja teada maastikul mõõdetud joonte horisontaalprojektsioonide ja kõrguskasvude arvutamiseks. Kaldenurgad mõõdetakse teodoliidi (tahhümeetri) vertikaalringi abil. Enne kaldenurkade mõõtmist on vaja selgitada välja nulliasend (NA). Joone kaldenurga mõõtmiseks suunatakse niitristiku keskpunkti K tähisele instrumendi kõrgusele. = Lv - NA, kus Lv on vertikaalringi lugem. 22. Kinnise mõõdistuskäigu arvutamine. · Horisontaalnurkade tasandamine: f = prakt teor sulgemisviga f < 1'n p = - f / n ' = + p ' = teor · Direktsiooninurkade arvutamine:
Vertikaalringi lugemid võivad olla tehtud kas asendis RP (ring paremale) või RV (ring vasakule) ja vastavalt sellele tuleb arvutada kaldenurk: =RV-NA =NA-RP NA(nulliase) on lugem vertikaalringilt kui pikksilma viseerimistelg on horisontaalne. Nulliaseme väärtus määratakse välitööde eel arvutuste teel.(vt. Laboratoorset tööd). Vanematel instrumentidel on vertikaalringil lugemid 0°-360°-ni aga uuematel instrumentidel lugemid 0°-75° ja (-0°) (-75°). Kaldenurkade arvutamisel tuleb vertikaalringilt tehtud "suured lugemid"(180° ja 360° lähedus) taandada "väikesteks lugemiteks. Näide 1:NA=0°00'' RP=185°00',7 Teisendamiseks tuleb kasutada kas180° või 360° =>RP=185°00',7 180=5°00',7 =00°0 `-(+5°00',7)= NA-RP= -5°00',7 11 Näide 2:NA=0°00'' RV=355°01',5 RV=355°01',5-360°=-4°58',5
Jo o n .6 .6 34 Paralleelprojektsioonikorral on rist- teljestikutelgede mooneteguriteruutude summajidv suurus,vdirtusega2+ cot2g, 35 kaldenurkekraani kus tpon kujutamiskiirte Nii v6ib viiita ka, et telgede kaldenurkade suhtes. koosinusteruutudesummav6rdubkaheoa. Kui nditeksx- ja y-telgasetsevadekraanilja z- telg on ekraanigaristi,siis kaldkiirtekasutami- se korralv6ib moondetegurid avaldadaj€irgmi- 6.5 Teljestikuristprojektsioonisaamine selt(oon.6.9): Kolmnurka,mille tippudekson telgedejiilg-
31. Teodoliidi pikksilma pöörlemistelje ja viseerimistelje mitteperpendikulaarsuse mõjumõõtmistulemustele, elimineerimise meetmed. 32. Kaldenurga mõõtmine Kaldenurk on horisontaaltasandi suhtes mõõdetud vertikaalnurk, mis võib olla positiivne või negatiivne. Kaldenurka on vaja teada maastikul mõõdetud joonte horisontaalprojektsioonide ja kõrguskasvude arvutamiseks. Kaldenurgad mõõdetakse teodoliidi (tahhümeetri) vertikaalringi abil. Enne kaldenurkade mõõtmist on vaja selgitada välja nulliasend (NA). Joone kaldenurga mõõtmiseks suunatakse niitristiku keskpunkti K tähisele instrumendi kõrgusele. = L v - NA, kus Lv on vertikaalringi lugem. 33. Vertikaalringi nulli ase ning selle arvestamine mõõtmistes 34. Kinnise mõõdistuskäigu arvutamine, täpsushinnang. (vt 1s6l) · Horisontaalnurkade tasandamine: f = prakt teor sulgemisviga f < 1'n p = - f / n ' = + p ' = teor
31. Teodoliidi pikksilma pöörlemistelje ja viseerimistelje mitteperpendikulaarsuse mõjumõõtmistulemustele, elimineerimise meetmed. 32. Kaldenurga mõõtmine Kaldenurk on horisontaaltasandi suhtes mõõdetud vertikaalnurk, mis võib olla positiivne või negatiivne. Kaldenurka on vaja teada maastikul mõõdetud joonte horisontaalprojektsioonide ja kõrguskasvude arvutamiseks. Kaldenurgad mõõdetakse teodoliidi (tahhümeetri) vertikaalringi abil. Enne kaldenurkade mõõtmist on vaja selgitada välja nulliasend (NA). Joone kaldenurga mõõtmiseks suunatakse niitristiku keskpunkti K tähisele instrumendi kõrgusele. ν = L v - NA, kus Lv on vertikaalringi lugem. 33. Vertikaalringi nulli ase ning selle arvestamine mõõtmistes 34. Kinnise mõõdistuskäigu arvutamine, täpsushinnang. (vt 1s6l) Horisontaalnurkade tasandamine: fβ = ∑βprakt – ∑βteor – sulgemisviga fβ < 1’√n pβ = - fβ / n
Jäika keha,mis saab võnkuda raskusjõu kuulikesele mõjuv niidi elastsusjõud mõju ümber raskuskeskmest kõrgemal raskusjõu . See pendli asend on oleva võnketsentri ja omab geomeetrilise tasakaaluasend. vormi,mille inertsmoment on standartne.Füüsikalise pendli harmoonilise Väikeste kaldenurkade korral on võnkumise võrrand on analoogiline matemaatilise pendli liikumise kiirendus matemaatilise pendli võrrandiga võrdeline hälbega tasakaaluasendist ¨+mgasin=0 . Siit võib järeldada, et väikeste hälvete korral on matemaatilise pendli ning ¨+mga/1=0 võnkumine harmooniline. 1.5.4.Sumbuvad võnkumised
450 + 0,7 +0,7 +0,7 +0,7 + 0,6 - 0,2 - 0,3 600 + 0,7 +0,7 +0,7 +0,7 + 0,7 - 0,2 - 0,3 750 + 0,8 +0,8 +0,8 +0,8 + 0,8 - 0,2 - 0,3 Märkused. 1. Kui katusekalle jääb + 50 ja - 50 vahele, tuleb kasutada lamekatuse kujutegureid. Muudel juhtudel - interpoleerida. 2. Kaldenurkade = 150 ja 300 puhul on võimalikud teguri mõlemad väärtused (nii negatiivne kui ka positiivne). Tabel 10.2.5b Kahekaldelise katuse välisrõhutegurid tuule suuna = 900 puhul (joon. 10.2.5) Katuse F G H I kaldenurk cpe,10 cpe,1 cpe,10 cpe,1 cpe,10 cpe,1 cpe,10 cpe,1 - 450 - 1,4 - 2,0 - 1,2 - 2,0 - 1,0 - 1,3 - 0,9 - 1,2
Objekti(de) pööramiseks joonise tasapinnas
ümber mingi kindla punkti saab kasutada käsku
ROTATE. Valikuhulga moodustamise järel tuleb
teatada käsus baaspunkt, ümber mille pööramine
aset leiab. Seejärel ilmutatakse viip
annaabi.ee 
