Väljundtunnusjoonel on kollektor voolu sõltuvus kollektori ja baasi vahelisest pingest I3 > I2 > I1. Kuna kollektro vool sõltub emitter voolust, siis antakse väljund tunnusjooned tunnus sarjana (parvena), kus erinevad tunnusjooned on määratud erinevatel emittervooludel. Ühisebaasiga lülituse väljund tunnusjooned on väikese kalde nurgaga ja peaaegu paraleelsed. Väikses kaldenurgas avaldub suur väljundtakistus, mille põhjuseks on vastupingestatud kollektor-siire. Tunnusjoonte paralleelsus on lineaarsuse tunnuseks. 4.5.2 ÜE Ühiseemitteriga lülituse sisend tunnusjoone on samuti sarnased PN-siirde pärisuuna tunnusjoonega. Põhjus on sama, kui ühise- baasiga lülitusel
sajanditel kindlasti ka inimtegevus. Tõendeid selle kohta, et maakeral kliima muutub, saame nii arheoloogiliste kaevamistega saadud tõenditest kui ka inimajaloo kirjalikest allikatest. Tõenditeks on näiteks muutused teatud piirkondade taimekasvus, muutused poolustelähedaste jääkilpide suuruses, puude aastaringides, korallides, meretaseme tõusus või languses jne. Kliimamuutusi tekitavad ka Päikese aktiivsuse muutused ning muutused Maa telje kaldenurgas. Laamtektoonika tõttu toimuv mandrite triiv muudab nii merede kui ka mandrite pindala ja asetust. Muutusi tekitavad ka metsade kadumine suurtel pindaladel ja nende asendamine põldudega, kõrbestumine, liustike sulamine jms. Kliimat iseloomustatakse mitmete konkreetselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuur, niiskus, õhurõhk, tuul, sademed jm. Kliimat ja selle muutumist iseloomustavad aga ka mitmesugused ilmarekordid.
annaabi.ee 
