teadmata. Elupaigatüübile huumustoitelised järved ja järvikud vastab Meenikunno loodusalal Nohipalu Mustjärv, mille pindala on 22,1 hektarit, Suur Suujärv, mille pindala on 4,93 hektarit ja Keskmine Suujärv, mille pindala on 2,11 hektarit. Elupaigatüüp huumustoitelised järved ja järvikud hõlmab endas pruuniveelisi järvi ja rabalaukaid, mille vesi on happeline ning rohke humiinaine tõttu üsna tume. Rabajärvedel ja -laugastel kõrgem kaldaveetaimestik kas puudub või on väga hõre, veesiseseid soontaimi ei kasva ning ka ujulehtedega taimi on vähe, kuid nii kaldal kui ka kaldavees kasvab rohkesti turbasamblaid (Paal, 2007). 3. Liigid looduskaitsealal Meenikunno looduskaitseala on liigiliselt väga mitmekesine. Leidub palju selgroogseid, selgrootuid ja taimi. Lisaks tavapärastele liikidele, pohlad, mustikad, seened, jõhvikad, leidub looduskaitsealalt ka kaitsealuseid liike. Rabast leidub mitmeid kaitsekategooria esindajaid
kuulub veepoliitika raamdirektiivi järgi keskmise karedusega kihistunud järvede hulka. Fütoplanktoni arvukus Vagula järves oli 2008. aastal madal. Rühmade osas esinesid kõrgeima biomassi väärtusega: maikuus neel- ja ränivetikad, juulis räni- ja sinivetikad, augustis vaguviburvetikad. (Eesti väikejärvede seire 2008) Suurtaimestiku seirel täheldati 2008. aastal 43 liiki makrofüüte, - 28 liiki kaldavee-, 5 liiki ujulehtedega ja 10 liiki veesiseseid taimi. Järves domineeris kaldaveetaimestik, kõige rohkem esines harilikku pilliroogu (Phragmites australis), järvkaisel (Schoenoplectus lacustris) ja ahtalehist hundinuia (Typha angustifolia). Ujulehtedega taimestikku oli vähe, peamiseks liigiks oli kollane vesikupp (Nuphar lutea). Veesisest taimestikku oli samuti vähesel määral, valitsevaks liigiks läik-penikeel (Potamogeton lucens). Kaitsealustest liikidest esines III kategooria liik väike vesiroos (Nymphaea candida). (Eesti väikejärvede seire 2008)
● lepiskalade (särje, roosärje, latika, linaski, höbekogre) eemaldamine (palju kasutatud, vähendab ZP ärasöömist) ● röövkalade (haugi, ahvena jt) asustamine (ei lase lepiskaladel ülekaalu saavutada) ● taimede ja makrovetikate (Chara) asustamine (varjupaigaks ZP-le, toiteainete konkurendid FP-le) Meetodeid tavaliselt kombineeritakse Makrofüüdijärvede (suurtaimerikaste) taastamine, tervendamine, korrastamine Suurtaimed ● Rikkalik kaldaveetaimestik ja sageli ka ujulehtedega taimestik ● Liikide arv suur. ● Veesisene taimestik liigivaene, kuid ohter. Domineerivad eutrafendid. ● Isoetiide kas harva või puuduvad. ● Sissevoolu ala peamiselt mitmekesisem võrreldes väljavooluga. Suurtaimestiku eemaldamine ● Taastamine on väga keerukas. ● Oluline on omada teadmisi elustiku suktsessioonist, liikide ökoloogilistest nõuetest jne.
annaabi.ee 
