Inimene sai Läti territooriumile ilmuda pärast jääaja lõppu. Kui jää 13 kuni 14 000 aastat tagasi taandus, moodustus Läänemere lohus mageveeline Balti jääpaisjärv, millesse Daugava suubus Salaspilsi kohal. Kliima oli arktiline. Paljastele moreenidele ilmus tundrataimestik (sammal, puusammal, tundrakask ja -paju). Loomadest olid esindatud põhjapõder, rebane, ilves, hunt ja teised. Moodustusid muutuvad mere-, jõe- ja järvekaldad, millest tekkisid tänaseni säilinud pinnavormid kaldaterrasside ja -nõgudena. Juba 9. aastatuhandel eKr olid Läti territooriumil Balti jääpäisjärve, Lubnsi järve ja sellesse suubuvate jõgede kallastel inimeste eluasemed (Laukskola, Slpils). Joonas Laanela 9b
Inimene sai Läti territooriumile ilmuda pärast jääaja lõppu. Kui jää 13 kuni 14 000 aastat tagasi taandus, moodustus Läänemere lohus mageveeline Balti jääpaisjärv, millesse Daugava saabus Salaspilsi kohal. Kliima oli arktiline. Paljastele moreenidele ilmus tundrataimestik (sammal, puusammal, tundrakask ja paju). Loomadest olid esindatud põhjapõder, ilves, rebane, hunt ja teised. Moodustusid muutuvad jõe-, mere- ja järvekaldad, millest tekkisid tänaseni säilinud pinnavormid kaldaterrasside ja nõgudega. Juba 9. aastatuhandel eKr olid Läti territooriumil Balti jääpaisjärve, Lubansi järve ja sellesse suubuvate jõgede kallastel inimeste elualad. Pealinn on Riia, pindala on 64 589 km, ametlik keel on läti, rahvaarv on 2 281 000. Rahvastiku tihedus on 35,5 in/km, riigikorraks on parlamentaarne vabariik, president on Valdis Zatlers ning on peaminister on Ivars Godmanis. Iseseisvus kuulutati Venemaast 18.11.1918, tunnustati 19.08.1920. Rahaühik on latt (LVL).