vesioblikat (Rumex aquaticus). Räpina hüdroelektrijaama juures leidus palju sootarna, harilikku luga (Juncus effusus) ja pilliroogu, soo-osi (Equisetum palustre) leidus vähem. Vees oli ka valge vesiroosi lehti. Võru silla juures leidus vees palju kollast vesikuppu ja ujuvat penikeelt (Potamogeton natans). Mõlemal kaldal oli palju hundinuia, soo-osi, metskõrkjat ja harilikku kalmust. Liikudes Võru silla juurest mööda jõe kallast paberivabriku poole, leidus kaldataimestikus veel palju vesimünti. Pilt 1. Vaade tammile Vesimündi määrab ära just selle järgi, et ta lõhnab nagu münt ja lehed on läikiva pinnaga. Edasi liikusime me taimi määrama tammile, kaare juurde. Kaldataimestikus oli palju hundinuia, harilikku kalmust, sootarna ja kraavtarna (Carex pseudocyperus). Vähem leidus vesiputku, vesioblikat, pilliroogu ja varsakapja. Vees kasvas ujuvat penikeelt ja valget vesiroosi, mida oli ka vähe. Kiriku juures kasvas
· Ämblikud on väga tähtsad putukate arvukuse reguleerijad · Nad on toiduks paljudele lindudele, sisalikele ja pisiimetajale · Vaid pooled ämblikud koovad saagi tabamiseks võrgu · Ämbliku niit on 40 korda peenem kui juuksekarv ja viis korda tugevam kui sama läbimõõduga teras Dolomedes fimbriatus e hiidämblik · Eesti rabade suurim ämblik · Ei koo võrku saagi püüdmiseks · Püüab saaki seda luurates või jälitades · Elab veekogude kaldataimestikus · Püüab saaki veepinnalt · Võib kinni püüda isegi väikesi kalamaime Välimus · Suur pruuni-kollakasvöödiline ämblik · Karvased vetthülgavad jalad, mis võimaldavad liikuda veepinnal · Emased kasvavad kuni 22mm suuruseks, millest jalad 70mm · Isased kasvavad 10-13mm suuruseksja on märgatavalt emasest väiksemad · Mõlemad on tugeva kehaehitusega ämblikud Paljunemine · Paaritumine võtab neil aega vaid mõne sekundi
Kehamõõtmed ja välimus kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm seljalt roheline, oliivjas või tumepruun, kaetud mustade või tumedate laikudega. Kõht on hallikas või kollakas, samuti mustalaiguline. Levik Eestis ja maailmas On levinud kogu Kagu- ja Kesk-Euroopas. Skandinaavias vaid Edela-Soomes. Eestis on leitud vaid mõnel korral Lõuna-Eestist. Elupaik ja -viis Järvekonn veedab kogu elu veekogus või selle vahetus läheduses (kaldataimestikus). Eelistab suuremaid taimestikurohkeid järvesid ja jõekääre. On aktiivsed nii öösel kui päeval. Talvel on talveunes veekogu põhjamudas, kallaste all või veetaimede vahel. Kullesed on päevase eluviisiga. Toitumine Toitub peamiselt putukatest (mardikatest, kiletiivalistest, kahetiivalistest) vähilaadsetest selgroogsetest kalamaimudest konnakullestest karihiirtest ja linnupoegadest. Kullesed toituvad üherakulistest räni- ja rohevetikatest.
Ämblikud 8 klass 2007 Hiidämblik Võrku ei koo. Umbes 25 mm pikkune. Elab veekogude kaldataimestikus. Hiidämblikud. Vesiämblik Elab vees. Koob võrgendist pesa veetaimede vahele. Vesiämblikud. Krabiämblikud Sarnanevad välimuselt krabidega. Värvuselt võivad olla kas punakad, kollakad või rohelised. Võrku nad ei koo. Jahti peab enamasti taimede õitel. Krabiämblik. Krabiämblikud meenutavad väliselt krabisid. Krabiämblik.... Linnutapikud Maailma suurimad ämblikud. Keha pikkus võib olla kuni 10 cm.
mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel. Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe. Kobras-Eelistab elada vee- ja kaldataimestikurikastel, aeglase vooluga veekogudel. Tähtis on ka pehme puiduga lehtpuude ja põõsaste olemasolu kaldataimestikus. Paisutab elukohaks valitud veekogu tammidega (mida ehitab enda langetatud puudest) ülesse, põhjustades sellega kohati pidevaid üleujutusi. Pesa ehitab okstest ja väiksematest puudest kaldale või kraabib uru (juhul kui veekogul on järsud kaldad). Kuhilpesad võivad olla kolme-nelja meetri kõrgused ja kümnemeetrise diameetriga. Pesast väljuvad avad on alati vee all. Koprad on monogaamsed loomad. Vanad elavad koos eelmise ja vahel ka varasemate aastate poegadega
päriskonnalisega. Kehamõõtmed Kehapikkus isastel kuni 12 cm, emastel kuni 14 cm. Levik Eestis ja On levinud kogu Kagu- ja Kesk-Euroopas, Skandinaavias maailmas vaid Edela-Soomes. Leviku kohta Eestis on andmeid vähe, leitud on vaid mõnel korral Lõuna-Eestist. Arvukus On väikesearvuline. Elupaik ja -viis Järvekonn veedab kogu elu veekogus või selle vahetus läheduses (kaldataimestikus), eelistab suuremaid taimestikurohkeid järvesid ja jõekääre. On aktiivsed nii öösel kui päeval. Talvel on talveunes veekogu põhjamudas, kallaste all või veetaimede vahel. Kullesed on päevase eluviisiga. Toitumine Toitub peamiselt putukatest (mardikatest, kiletiivalistest, kahetiivalistest) ja vähilaadsetest, ka selgroogsetest -
..........................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Ehmestiivalisi väikeseid pruunikaid liblikaid meenutavaid putukaid näeme lendlemas vee kohal ja varjumas kaldataimestikus. Vanimad ehmestiivaliste fossiilid pärinevad ülemtriiasest, vastsekodasid on leitud alates kriidiajastust. Selle seltsi süstemaatika on veel ige segane, paljude liikide valmikud on omavahel peaaegu täiesti eristamatud, liikidel tehakse vahet vaid vastsete kodade ("majade") ehituse phjal, sest kojad on tihti liigispetsiifilise kujuga. Referaadiga püüan teieni tuua ehmestiivaliste elu, väljanägemuse ning vastsete morfoloogia ja eluviisi.
taimedest kuhipesi pesa kuhi on umbes 1,5 laiune ja ulatub kuni meetri kõrgusele üle veepinna. Sissepääs paikneb vee all. Ondatra ei tee oma pesakuhilasse ventilatsiooniavasid, sest ehitusmaterjal laseb seinte kaudu niigi piisavalt õhku läbi. (LeMill) Ondatra http://www.prirodainfo.cz/photos/Ondatra%20zibethicus1.jpg Kobras - Eelistab elada vee- ja kaldataimestikurikastel, aeglase vooluga veekogudel. Tähtis on ka pehme puiduga lehtpuude ja põõsaste olemasolu kaldataimestikus. Paisutab elukohaks valitud veekogu tammidega (mida ehitab enda langetatud puudest) ülesse, põhjustades sellega kohati pidevaid üleujutusi. Pesa ehitab okstest ja väiksematest puudest kaldale või kraabib uru (juhul kui veekogul on järsud kaldad). Kuhilpesad võivad olla kolme- nelja meetri kõrgused ja kümnemeetrise diameetriga. Pesast väljuvad avad on alati vee all. Koprad on monogaamsed loomad. Vanad elavad koos eelmise ja vahel ka varasemate aastate poegadega
Röövkalade biomelioratiivne tegevus sõltub suurel määral liigi spetsiifikast ja veekogu ning selle kalastiku iseärasustest. Näiteks hakkavad haug ja koha kalamaime neelama juba mõne kuu vanuselt. Ahven ja luts lähevad üle röövtoidule aga teisel-kolmandal eluaastal või hiljem. Peipsis ja Võrtsjärves on parimaks biomelioraatoriks luts, kes sööb põhjakalana peamiselt kiiska ja väikest ahvenat. Haug varitseb saaki kaldataimestikus ja tema saagiks langevad särg ja samuti väike ahven. Ahven ise sööb väiksemaid liigikaaslasi ja kiiska. Koha on võrreldes teiste liikidega küll halvem biomelioraator, sest sööb lisaks viidikale ja tindile ka näiteks ka rääbist, kes on vääriskala. Siiski eelistatakse koha tema kiirema kasvu ja väärtuslikuma liha tõttu. Röövkalade tähtsus pole muidugi ainult biomelioratsioonis. Kõik hävitatud prügikala muudavad nad väärtuslikuks lihaks ning on samuti väärtuslik saak.
tüüpilised laululinnud. Rooruik on lind, kes on öise eluviisiga. Rooruik tegutseb kõrges taimestikus. Liigutused on osavad ja kiired. Liikumisel nõksutab sabaga. Oskab hästi ujuda ja sukelduda. Salku ei moodusta, tegutseb peamiselt üksinda. Häälitsused on ruigavad. Teda pigem kuuleb kui näeb, eriti pesitsus perioodil. Toitu otsib nokaga mudas sonkides, ka nägemise järgi. Tait ja lauk - arvukus langev, teistel tõuseb (eriti sookurel). Täpikhuik Porzana porzana - kaldataimestikus, aga ka sooniitudel. Pesa maas 11 kuival kohal või vesises kohas mättal. Vahel ujub, päevasel ajal lendab harva. Toitub selgrootuist ja seemnetest. hääl (loodusheli.ee) Rukkirääk Crex crex - niidud ja viljapõllud, pesa rohus pinnaselohus, toitub selgrootutest ja seemnetest hääl (loodusheli.ee) Lauk (Fulica atra) - veelind, pesa veetaimetükkidest kas ujuv või mättale kinnitatud. Pesitsusajal kakleb teiste veelindudega, aktiivne kogu ööpäeva vältel, üsna häälekas. Toit pms
· Eesti suurim mageveetigu- koja kõrgus 45-60mm, laius 20-30mm · Mudatigu on hermafrodiit- mõlemasooline · Paaritumisel seemendavad partnerid teineteist vastastikku. · Munad kleebitakse sültjate 5-6cm pikkuste nööridena veealustele esemetele. · Kudunöör võib sisaldada kuni 300 muna. 2. Merevaiktigu ehk merevaiklane · Merevaiktigu on 15-25mm pikkune õrna merevaigukarva kojaga tigu, kes elab läbi kogu oma arengu kaldataimestikus. 3. Liuskurlased- Gerridae: · Saleda kehaga pikajalgsed lutikalised, kes suudavad mööda vee pindkilet liikuda nagu uisutaja jääl · Enamik liike 8-18mm pikad · Liuskurlaste jalad on märgumatu karvastikuga. · Talvituvad valmikutena veekogudest tihti kaugel vältides üleujutust, jäätumist ja niiskes keskkonnas arenevaid seeni. 4. Kukrikud- Gyrinus sp. 5. Kollaserv ujur- dytiscus marginalis:
kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle- eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. 9 Eelistab elada vee- ja kaldataimestikurikastel, aeglase vooluga veekogudel. Tähtis on ka pehme puiduga lehtpuude ja põõsaste olemasolu kaldataimestikus. Paisutab elukohaks valitud veekogu tammidega (mida ehitab enda langetatud puudest) ülesse, põhjustades sellega kohati pidevaid üleujutusi. Pesa ehitab okstest ja väiksematest puudest kaldale või kraabib uru (juhul kui veekogul on järsud kaldad). Kuhilpesad võivad olla kolme-nelja meetri kõrgused ja kümnemeetrise diameetriga. Pesast väljuvad avad on alati vee all. Koprad on monogaamsed loomad. Vanad elavad koos eelmise ja vahel ka varasemate aastate poegadega. Territooriumi
Järvekonn Rana ridibunda Pallas Järvekonn Rana ridibunda Pallas · Kehamõõtmed Kehapikkus isastel kuni 12 cm, emastel kuni 14 cm. · Levik Eestis ja maailmas On levinud kogu Kagu- ja Kesk-Euroopas, Skandinaavias vaid Edela-Soomes. Leviku kohta Eestis on andmeid vähe, leitud on vaid mõnel korral Lõuna-Eestist. · Arvukus On väikesearvuline. · Elupaik ja -viis Järvekonn veedab kogu elu veekogus või selle vahetus läheduses (kaldataimestikus), eelistab suuremaid taimestikurohkeid järvesid ja jõekääre. On aktiivsed nii öösel kui päeval. Talvel on talveunes veekogu põhjamudas, kallaste all või veetaimede vahel. Kullesed on päevase eluviisiga. · Toitumine Toitub peamiselt putukatest (mardikatest, kiletiivalistest, kahetiivalistest) ja vähilaadsetest, ka selgroogsetest - kalamaimudest, konnakullestest ja -poegadest, karihiirtest ja linnupoegadest.
Pärast paaritumist isane ämblik sureb ja emane hakkab munade jaoks võrguniidist kookonit kuduma. Ämblik muneb munad kookonisse, kannab seda natuke aega endaga kaasas ja siis jätab selle varjulisse kohta. Ämblikel on otsene areng. Sünnikohast eemale jõudmiseks kasutavad ämblikud oma esimest võrguniiti, mis õhuvooluga kaugele kandub. 38. Ämblikulaadsete mitmekesisus Hiidämblik on kuni 2,5 cm pikkune ämblik, kes ei koo võrku ja elab kaldataimestikus. Ta püüab saaki jälitades või luurates. Neil on selle jaoks terav nägemine (25 cm kaugusele näevad). Hiidämblikke leidub ka eestis. Krabiämblikud sarnanevad välimuselt krabiga. Nad on kollakat või punakat värvi ja nad püüavad õiel putukaid. Võrku nad ei koo, nad aritsevad saaki. Maailma suurimad ämblikud, linnutapikud, elavad vihmametsades ja võivad kasvada kuni 10 cm pikaks. Linnutapikud ei koo võrku, nad söövad tigusi, väikseid sisalikke, hiiri ja eriti linnupoegi
annaabi.ee 
