, Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. Tallinn: Külim. 129 lk. 5 Tiivel, R. (2003). Asjaõigus. Tallinn: Juura. 167 lk. 5 huvi ulatust rikub tema õigusi, on tal õigus nõuda oma õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. 6 1.1.4. Kinnisomandi ulatus veekogudele Kinnisomand laieneb ka veekogule, mis tervenisti asub ühe kinniasja piires. Kui veekogu asub mitme kinnisasja piires ja kuulub kaldaomanikele, siis ulatub kinnisomand sellele osale veekogust, mis on veekogu keskele tõmmatud mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel, kui seaduse või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Mere kaldal asuv kinnisomand ulatub mere rannajooneni, milleks on tavaline veepiir. Seadusest tulenevalt on meri riigi omand. Sellest tulenevalt on merepõhjaga püsivalt ühendatud ehitis riigile kuuluv.7 1.1.5
Piirid kantakse katastriüksuse plaanile koordinaatidega piiripunktide abil. Looduses tähistatakse piiripunktid piirimärkidega, mille asukohta on vajaduse korral võimalik mõõdistamisvahendite abil taastada. Kinnisasja omanikule on pandud kohustus tagada piirimärkide säilivus. Omanik ei tohi piirimärke muuta ega ümberpaigutada. Kinnisomand laieneb ka veekogule, mis tervenisti asub ühe kinnisasja piires. Kui veekogu asub mitme kinnisasja piires ja kuulub kaldaomanikele, siis ulatub kinnisomand sellele osale veekogust, mis on: - veekogu keskele tõmmatud mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktide risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel või - veekogu keskpunktist vastava omaniku kaldapiripunktidele tõmmatavate mõtteliste joonte vahel, kui seaduse või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kinnisomand a.o omaniku õiguslik võim kinnisasja üle ulatub mitte ainult maapinnale, vaid ka
annaabi.ee 
