Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kaldalammil" - 3 õppematerjali

Kauksi puhkusepiirkond
8
docx

Kauksi puhkusepiirkond

Sajandeid kestnud inimmõju ja looduslikud tingimused on kujundanud luhtade omapärase taime- ja loomakoosluse (Mägi 2005). Käsitlevad Rannapungerja lammid on parasniisked ning korrapäraste üleujutustega, mis asuvad gleistunud lammimuladel (Ag) ja lammi-gleimuldadel (AG) (Maa-amet). Klassifikatsiooni alusel kuuluvad nad seega aasrohumaade tüüpi ning võib eeldada, et kuivade aasade alla, kus esineb suure kasteheina kooslus viljakal kaldalammil (Kukk 2004). Paal aga klassifitseeriks parasniisked Rannapungerja lamminiidud niiske lamminiidu kasvukohatüüpi. Mullad on kerge lõimisega, sest tegemist on liivase lähtekivimiga (Maa-amet), mis näitabki, et üleujutused pole pikaajalised ning pärast üleujutust taheneb muld kiiresti. Kasteheina koosluse rohustu on liigirikas ja kõrgekasvuline, paljude nitrofiilsete liikidega. Seal domineerivad taimed nagu suur kastehein, põldtimut ja harilik aruhein, sagedased on ka

Bioloogia → Eesti biotoobid
25 allalaadimist
Mullateaduse loengud
14
pdf

Mullateaduse loengud

Turismi poolest suurema väärtusega. Anormaalsed mullad: lammimullad ­ A Lammimullad ­ jõgede tulvaveega üleujutatavad mullad (alluviaalsed mullad). Järvemadalikel perioodiliselt üleujutatavad mullad. Peamiselt jõgede kesk- ja alamjooksul. Aa kiht peale tekkinud. Jõgede üleujutusalad. Põhiline osa Emajõe üleujutusajad, Matsalu kandis. 1,4% kogu maafondist, 0,8% haritaval maal. Üleujutused ei pea olema igal aastal. Jämedam materjal settib maha kaldalammil, kesklammil peenem, kõige kaugemale jõuab peenmaterjal. Emajõel oruveereni siiski üleujutust enam ei ole ­ kuivenduste tõttu, vee kogused pole enam nii suured. Kaldalammil on lammiaasad rikkaliku kooslusega, kesklammil on luhad vaese kooslusega aga suure massiga,, jõgede kesk- ja ülemjooksul aasad, alamjooksul luhad. Paljude lindude pesitsusalad. Peamiseks 7

Maateadus → Mullateadus
70 allalaadimist
Konspekt
26
pdf

Konspekt

Siirdesood - S peenemad kaugemal Endla Reintam, 2009 24 Kaldalammil ­ lammiaasad rikkaliku kooslusega Gr1 ­ ranniku turvastunud mullad Kesklammil ­ luhad vaese kooslusega 8suure massiga) Mr ­ ranniku madalsoomullad Jõgede kesk- ja ülemjooksul aasad, alamjooksul luhad Arv ­ sooldunud veealused mullad Metsi vähe Av ­ veealused mullad

Loodus → Eesti mullastik
159 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun