endale, teostada aga ei suutnud. Piiskop võimutses. Et vastu panna ordule, kutsus 1267 (?) Riia peapiiskop krahv Gunzeli (?), kes hakkas Väina suudmes tolli tegema. Ordu lasi aga Riia toomhärrad vangistada. Eelmäng kodusõjale. 1297 Liivimaa kodusõda. Konflikt, mis ajuti puhkes sõjaks. Ühel pool ordu, teisel pool Riia ja piiskop, liitlasteks Leedu. Ajendiks vägivallale üsna tühine asjaolu. Nimelt Riia linn hakkas ehitama silda üle jõe, et rajada Väina äärde kaldakindlustusi. See tähendas, et Riia hakkab kontrollima laevaliiklust – võttis võimaluse ordul vabalt laevatada. Ordu lõhkus silla, mispeale vallutati ordulinnus (asus vist Riias). Pärast seda tehakse teineteise aladele rüüsteretki ja üldse tüli majas. 1305 sai ordu Dünamünde kloostri enda kätte. Klooster muutus linnuseks. Pooled protsessivad kuurias. 1312 tuli paavsti inkvisiitor Franciscus Moliano Liivimaale. Kuulas üle tunnistusi (peamiselt vaimulikud – orduvastased)
Liivimaa kodusõja algus 1297- Ordu ja peapiiskopi suhetes sai üha olulisemaks küsimuseks Riia linna allumine - Linna rajaja oli piiskop Albert, veel enne aluse panemist Mõõgavendade ordule. Kuid 1274. aastal ordu hankis endale Saksa kuninga Rudolf I käest üriku, mis andis talle ülemvõimu Riia linna suhtes, kuid see midagi veel ei muutnud. Puhkenud sõja ajendiks oli tühine vahejuhtum. Nimelt asus Riia linn, kaitsmaks end üleujutuste eest, ehitama kaldakindlustusi ja rajas ehitustööde hõlbustamiseks silla üle Riia jõe. Linn oli õigustatud seda silda ehitama, kuid sellega takistasid nad laevade vaba ligipääsu ordulinnuse juurde. Ordumeister Bruno nõudis silla lõhkumist ning võttis tagasi kõik linlaste kohta ordu aladel kehtivad privileegid. Olulist rolli mängis ka kaubanduslik konkurents. Nii linn kui ka ordu osalesid tehinguts leedulastega ja olid nendega tihedas läbikäimises. Kuid samal ajal
annaabi.ee 
