Kaldad mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Kaldad on õõtsikulised, põhja katab järvelubi, millel kasvab lopsakas taimestik (mändvetikas, vesisammal, kuuskhein).

Eesti järved

Kaldad on liivased. Järv toitub sademate veest, kuid on seotud ka põhjaveetaseme muutustega.

UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID

Kaldad on kõrged, veepinnast kuni 30 m. Oru põhja moodustavad turba-, liiva- ja savikihid.

Kaldad on läänes ja põhjas kõvad, mujal madalad ja soised, paiguti õõtsikulised.

Järveotsa järv

Kaldad on madalad ja soised, siis rajavad puuokstest, mudast ja savist kuhilpesa.

Ulukikahjustused

Kaldad on kõikjal õõtsikulised ja vee äärde pääsemine raske.

Äntu Sinijärv

Kaldad on paiguti kõvad, paiguti pehmemad, aeglaselt tõusvad.

Matk Holstre järvedel

Kaldad on peaaegu kõikjal liivased, vähe soostunud.

Meenikunno maastikukaitseala

Kaldad on enamasti lausad, kohati järsud.

Mõrtsuka järv, Vagula järv

Kaldad on madalad, liivased või turbased.

Eesti järved

Kaldad on siin järsud, 4-6 m kõrged.

Looduskaitsealad

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

475 - 476 Akadeemia 199a. nr.3).

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti