Kalatoit ja selle alternatiivid Triin Engmann KP41 Sisukord 1.Kalatoidu erinevad sordid ja koostised 2.Tööstuse paigutamine, et säiliks akvakultuur 2.1 Kalatoidus alternatiivide otsimine, seoses tõusvate hindade ja kättesaadavusega 2.2 Teadustöö ,mis on suunatud jätkusuutlikule kalatoidu tarnimisele. 1. Kalatoidu erinevad sordid ja koostised. · Sõltuvad kalafarmi süsteemist ja liikidest. (Taraditsioonilised kalafarmid, kus kalad toituvad looduslikest produktidest , ei kasutata kalatoitu ega väetisi.Mõnikord kasutatakse keemilisi väetisi ja ka orgaanilisi) · Toidud võivad olla lihtsad kalafarmi poolt tehtud või ka tööstuslikud.(See pole täpselt määratletud) · FAO pakuv välja et farmis toodetud toit on kraanuli kujul ja sisaldab ühte või rohkem kunstlikku ja/või looduslikku osa ja et see toit pole toodetud müügi e...
maitset. Tavalist kalamarja või kunstkaaviari võite serveerida koos röstitud saiaviilude või pliinidega, lisaks peenestatud sibul, sidrunimahl või sidrunisektorid, paks hapukoor ja purustatud must pipar. Suurepäraselt sobivad punane kalamari ja kunstkaaviar külmade kalaroogade ja suupistete kaunistamiseks. Kokkuvõte Tähtsal kohal eestlase söögilaual on alati olnud kala, mida vanasti tarvitati peamiselt soolatuna. Peamiseks kalatoiduks maarahval oli soolasilk e.soolatud räim. Palju söödi ka kuivatatud, vinnutatud kala. Kuigi Eestimaa ümber on rohkelt merd, oleme hinges pigem metsa- kui mererahvas. Tänapäeval süüakse tavaliselt värsket või külmutatud kala ja suitsukala. Eesti rahvuskala on räim. Igapäevased kalad on ka kilu, ahven, koha, haug, siig, latikas, lest, särg, heeringas, lõhe ja forell. (Heeringat püütakse Atlandi ookeanist ja lõhet tuuakse sisse Norrast.) Delikatesskaladeks on angerjas ja silmud
annaabi.ee 
