veetaimede kogumise, töötlemise, turustamise ja kasvatamisega. Maailmapüügi reguleerimisega tegelevad järgmised organisatsioonid: Rahvusvaheline Läänemere Kalandus Komisjon (BSEC), Loode Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) ja Kirde Atlandi Organisatsioon (NEAFC). Euroopa Liidu kalanduspoliitika eesmärgid on: Kalavarude kasutamine ja kaitse Kalakasvanduse arendamine Kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine Kalasadamate arendamine Turgude varustatuse parandamine Kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine Kalanduse arengu iseloomustus: 20 saj. teise pooleni kasutasid inimesed maailmamerd peaaegu piiranguteta Kalavarude vähenemine sundis käsutusele võtma mitmeid rahvusvahelisi regulatsioone.
kontrollimine aidanud kaasa kalapüügi kasvule viimasel ajal 10. Millised tegurid mõjutavad erinevate riikide kalanduse arengut?- Asukoht, saastuse tase, kalavarud selles piirkonnas, veekogude rikkus, kliima ja veetaimestik. 11. Iseloomusta EL-i kalanduspoliitikat.- EL-i kalanduspoliitika eesmärgid on kalavarude kasutamine ja kaitse, kalakasvatuse arendamine, kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine, kalasadamate arendamine, turgude varustatuse parandamine ja kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine.EL-i kalanduspoliitika näeb ette et kalalaevastik peaks olema piisav olemasolevate kalavarude püüdmiseks ning vastavalt euroopa komisjoni määrustele peavad kõik EL-i vetes kalastavad laevad olema varustatud satelliitjälgimise süsteemiga, mille kaudu jõuab info laeva asukohast kaldal asuvasse vastuvõtujaama, kus arvuti fikseerib kaardil laeva liikumistee. 12
54%Suur.riigid kes püüavad kalu:Hiina,Jaapan,Peruu,Tsiili.ATLANDI ook 27%:Kanada ja USA.Põhja osas;Norra ja Island.Ida osas;Hispaania,Portugal ja Marokko. Kõige suurem püügimahton:Hiinas ja Peruus,2)marokko,Jaapan,Usa,Tsiili,Indoneesia,Venemaa,Tai,Norra,Island.Eestis 76kg EL KALANDUSPOLIITIKA EESMÄRGID: 1)kalavarude kasut. ja kaitse 2)kalakasvatuse arendamine 3)kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine 4)kalade töötlemise parandamine 5)kalasadamate parandamine 6)turgude varustatuse parandamine 7)kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine 8)kalalaevastiku moderniseerimine mitte aga suurendamine KALANDUSE VORMID: 1)primitiivne või korilaste kalapüügi maht on väga väike,müügiks ei lähe midagi.Kasut.hobiks 2)rannapüük-kalurid elavad ranniku äärsetes külades ja töötl.selle kala ise(soolavad,kuivatavad,suitsutavad).Ida- ja Kagu -Aasias,Norras.E:Peipsi ääres ja saartel.Kasut.siseturul.
Piirangud soovituslikud kaitseala - India Vaalu kütitakse jätkuvalt ookeanis ja Antarktika ümbruses ( Nt. 1993 a-st on Norra liha saamise eesmärgil igal aastal püüdnud 600 vaala) Kalandus Euroopa Liidus Kalandus moodustab EL liikmeriikide SKT-st alla 1% Eesmärgid: kalavarude kasutamine ja kaitse, kalakasvatuse arendamine,kala- tööstuse konkurentsivõime tugevdamine, kalasadamate arendamine, turgude varustatuse parandamine, kalanduspiirkondade toetamine Avaookeani kalapüük Kalapüüki reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega Avaookean on jaotatud püügipiirkondadeks, riikide vahel jaotataks kvoodid Kalad harilikult hajali, kalapüük kulukas Sisevete püük püütakse 1/10 maailma kalast (8,8 mln t 2001a) Kergemini püütavad ja suurima toiteväärtusega enamus arengumaadest
2) on kalavaesemad ning põhjused 2+2p. India ooken ja ameerika keskosa.Soojad hoovused,süvaookean !!14.Nimetage kolm riiki, mis on 1) suurimad kala eksportijad 3p. Kanada,Hiina,Norra,Taani 2) suurimad kala importijad 3p. Hispaania,Taani, Jaapan 15.Kirjeldage ühte kalandusega seotud riikidevahelist konflikti maailmas 3p. Tuunikala kriis Ecuadori, Peruu ja Tsiili suhtes 16.Iseloomustage Euroopa Liidu kalanduspoliitikat 3p. *kalavarude kasutamine ja kaitse *kalakasvatuse arendamine *kalasadamate arendamine. 17.Milliseid kalu kasvatatakse vesiviljeluse aladel? 3p. Forell, lõhe, karpkala, vikerforell !!18.Selgitage mõisted: vesiviljelus-veeloomade ja taimede kasvatud *self-mandrilava;mandrilise maakore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud *veeringe- vee liikumine vedelal,tahkel või gaasiliselkujul maa sfääride või nende osade vahel *veereziim- on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine vooluveekogudes ja veekogudes
maksutulu. KOKKUVÕTE Põllimajandus, kalandus ja metsandus on n.ö traditsioonilised Eesti asjad, eestlased on maarahvas ja need alad on meile aastasadu omased olnud. Tänapäeval on nende osatähtsus tunduvalt vähenenud, aga tase on kõrgem ja lisandväärtus suur. Põllumajanduses levivad suurfarmid, areneb piimatööstus, teraviljakasvatus, probleemiks on väiketalunike kadumine; kalanduses on probleemiks kalurite väikesed palgad ja kalasadamate infrastruktuuri nõrk tase. Metsanduses on lisandväärtuse loomine suur, metsasektor annab palju töökohti ja osa ekspordist ning töötlevast tööstusest on suur, probleemiks on aga kõikuvad hinnad ja mõnede meelest ka liigne raiemaht. KASUTATUD MATERJALID http://www.epkk.ee/valdkonnad/pollumajandus http://www.agri.ee/kalanduspiirkondade_areng/ http://www.agri.ee/public/Esindustrykis_2010_EST.pdf http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TRUKISED/FAKTILEHED/Faktileht_kalamajandus_ 2011_EST
polaarsed avaookeanikihid- liiga külm, väike soolsus 14.Nimetage kolm riiki, mis on 1) suurimad kala eksportijad 3p. Norra, Taani, Hiina 2) suurimad kala importijad 3p. Jaapan, Taani, Hispaania, USA 15.Kirjeldage ühte kalandusega seotud riikidevahelist konflikti maailmas 3p. "tursasõda" Islandi ja Suurbritannia vahel 16.Iseloomustage Euroopa Liidu kalanduspoliitikat 3p. Eesmärgid on kalavarude kasutamine ja kaitse, kalakasvatuse arendamine, kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine, kalasadamate arendamine, turgude varustatuse parandamine ja kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine 17.Milliseid kalu kasvatatakse vesiviljeluse aladel? 3p. -austrid -vähk -krevett -krabi 18.Selgitage mõisted: vesiviljelus- kalakasvatus šelf- mandrilava, mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud veeringe- vee pidevat korduv ringlemine maal (atmo, hüdro, lito ja biosfäär) veerežiim- on jõe veetaseme ajaline muutumine
(3-12 meremiili kuni 20 km rannikult) Majandusvesi- väljaspool territoriaalmerd asuv mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. Kanadal, Islandil ja Gröönimaal luba vaalu püüda ellujäämis eesmärgil. Pinnakihid on on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus hapnikurikas vesi ja suure jõgede suudmed. Euroopa Liidu kalanduspoliitika eesmärgid: 1)Kalavarude kasutamine 2)kalavarude kaitse 3)kalakasvatuse arendamine 4)kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine 5)kalasadamate arendamine ja süvendamine 6)turgude varustatuse parandamine 7)kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine Kalandusevormid: 1) rannapüük (ida-kagu aasia , eesti) , väikeste paatidega 2) tavaline kalapüük (agraarajastul) 3) hajali rannapüük (ranniku äärsed kalurikülad) , ida-kagu aasia, norra, eesti oma riigi tarbeks 4) kontsentreeritud rannapüük Lõuna ja Kesk-Ameerika läänerannik, (Tsiili, Peruu) , mitmeks nädalaks laevadega merele, vajalik sadamad
liikmesriikide alused. 2012. aastal lossiti nende kalalaevade poolt üle 9,2 tuhande tonni kala, mis moodustab Eesti sadamates lossitud traalpüügist 17,8%. 2010. aastal oli vastav näitaja 10,4%. Kuivõrd Eesti traalpüügisektoril on olemas väljakujunenud tarneahel alates kala püügist kuni töötlemiseni, siis on potentsiaal teiste riikide kalalaevade kala vastuvõtuks suuremas mahus olemas. Traalpüüki teenindavate kalasadamate tehniline korrasolek ja tingimused on erinevad. Enamus probleeme on seotud kai ja sadama juurde viivate teede halva seisukorraga, samuti veevarustuse ja sadama tehnosüsteemidega. Eesti kalalaevadelt pärineva kala sorteerimine ja kaalumine toimub enamasti tööstustes, ja seetõttu ei ole sorteerimis- ja kaalumisseadmete olemasolu sadamas kala jaoks hädavajalik. Samas on teiste riikide kalalaevade lossimiste kontekstis selliste seadmete olemasolule vajalik rohkem tähelepanu pöörata
annaabi.ee 
