1929.aasta jaanuaris toimus Kaubandus-Tööstuskojas nõupidamine, kus vaadati läbi Mereasjanduse Peavalitsuse juhatusel kokku seatud üldine Tallinna sadama tuleviku plaan. Osalesid kõik asjast huvitatud majandusringkondade esindajad. Esitatud kavandi eeskujuks olid rahvusvahelise võistluse tööd, mille hulgast ei leitud sellist, mis oleks üksi suutnud kogu tervikut kanda. Kalasadama ja rannasõidusadama asukoht ning edasine areng määrati olemasolevast kalasadamast loode suunas kuni Patareini, nähes seejuures ette suures ulatuses mere täitmist. Vanasadamat tuli laiendada ida suunas ning ehitada juurde 2700 meetrit kaijoont. Sadama maa otstarbekama kasutamise eesmärgil – võimaldamaks raudteejaama ja ladude rajamist ning raudteeharudele paremat ligipääsu – peeti õigeks seda läbivad kanalid kinni ajada ja sadamatehas viia teise kohta, millele pidi lõpuks järgnema sadamatehase basseini tagasitäitmine
Nad said londonisse ning kohtusid ka Buckinghamiga. Kirjast oli oda läbi käinud. Aga Buckingham sai ikka kõigest teada. Kui ta Hakkas väärtuslikku keed D.A andma, avastas, et kaks pärli on kadunud. Ta vangistas kullaseppa enda juurde, et ta lahkuda ei saaks ning talle maksti topelt tasu. Ket t sai 2 päeva pärast valmis. Peatati laevaühendus Prantsusmaa ja Inglismaa vahelt, et kahte pärli ei saaks vargad sinna viia. See tähendas sõja algust. D.A läks kalasadamast, siis sealt edasi kolme erineva hobusega, mille ta sai, öeldes märksõna ,,Forward" D'Artagnan sai kirja, et teda ootab kohtumine proua Bonacieuxiga. See kiri ilmus aga väga salajaselt lihtsalt tema koju. Kui ta läks kohale, polnud seal kedagi peale tema. Üks mees rääkis, et kaks meest võtsid ta endaga kaasa. Kirjelduse järgi oli see sama kuri mees, kes temalt kunagi kirja ära varastas. D.A sai teada, et ta oma mees oli rööviga seotud. D.A leidis
vahelisel alal on enamasti seotud mingi varasema liivase kuhjevormi (oos, vallseljak jt.) esinemisega samas piirkonnas ja nii võivadki kujuneda nn taskurannad, mille piires liival pole ,,väljapääsu", nad on lainetuse tegevusele vastupidavad. Üksikuid väheulatuslikke liivarandu esineb ka mõne tehiskonstruktsiooni lainevarjulisel alal, nagu näiteks Kakumäe vanast kalasadamast põhja pool. Vana kalasadama muul on takistuseks põhjast lõunasse looduslikul rannasetete liikumisteel. Kuhjerandla kuhjevormid murrutused. Maasäärte teke, igasugused kuhjevormid(millised?) Kuhjerandlad, eriti liivarandlad kujunevad vanade orgude piiridesse, murrutusalade ja pankade lähedusse. Oluline on lainetustugevus, vana reljeef ja setted. Kui liivarandla ehk kuhjerandla on ühenõlvaline, eel-luidetega- puudub
annaabi.ee 
